RMK matkatee Aegviidu-Ähijärve, 627 km

[Tanel]

Tere.
Nagu paljud teist juba teavad avatakse 18. augustil uus RMK matkatee. Seoses sellega on valmimisel raadiosaade rajameister Alar Sikuga ning kõigil oleks võimalus pärida midagi uue raja kohta. Kui kellegil midagi välgatab siis mõtteid oodatakse siia samasse teemasse homse (teisipäeva)õhtuni. Muide, uus rada hakkab kulgema marsruudil Aegviidu-Ähijärve ja on üle 600km pikk.
Raadiosaade ise on eetris sel laupäeval 17.08 Kuku raadios kell 14.00

[rainerk32]

Esmalt tänud ja õnnitlused tegijatele uue matkatee valmimise puhul. Aga mul on samuti küsimus, kui palju sellest uuest teest tegelikult mööda loodusradu kulgeb. Võib-olla saaks Alar või keegi teine natuke tutvustada avaliku matkaraja loomisel tekkivaid raskusi. Paljud inimesed lähevad matkale selleks, et veeta aega tsivilisatsioonist eemal, ning seetõttu ootaks, et matkarada kulgeks valdavalt looduslikus keskkonnas ja mitte mööda avalikke maanteid, kus pidevalt liiguvad mootorsõidukid. Kas põhjus, miks paljud meie matkarajad, nt esimene matkatee, aga ka muudki, lähevad mööda maateid, on see, et nii on lihtsam rada paika panna, või on siin veel mingid muud põhjused või kaalutlused? Metsa osakaal on Eestis ju Euroopa riikide hulgas üks suurimaid.

Paneme näiteks RMK matkatee kõrvale Rootsi matkaraja Bohusledeni, mis on umbes sama pikk ja katab umbes sama laiuskraadide vahemiku, st asub enam-vähem samades looduslikes tingimustes. Erinevus on aga, et Bohusläni maakonna asustustihedus on üle kahe korra suurem kui Eestis ja sellesse piirkonda jääb Rootsi suuruselt teine linn Göteborg. Vaatamata sellele on õnnestunud suunata Bohusleden nii, et ta kulgeb valdavalt loodusradadel ja ainult harva mööda maanteid. Siin on RMK matkatee rajakatte skeem:

RMKmatkatee.png (5.07 KiB) Vaadatud 10356 korda

Ja siin Bohusledeni oma:

Bohusleden.png (6.17 KiB) Vaadatud 10356 korda

Punane on asfalttee, kollane kruusatee, sinine pinnasetee ja roheline jalgtee.

Huvitav, kuidas Rootsis saab, aga meil ei saa?

[Metavo]

Kuidas oleks, et Eestis on tihedam asustus ja maa rohkem liigestatud, ehk kõik ei kuulu riigile ja paljud eraomanikud ei luba oma maalt läbi minna matkateel.
Üks asi on asustuse tihedus, aga sa pead siiski vaatama asustustihedust ja selle suhestumist pindalasse. Võta kasvõi Austraalia asustustihedus ning mine vaata siis mõnda suuremat linna. Arvan et põhjus on umbes sama.
Seesama Göteborg ongi ilmselt põhjuseks miks on see piirkond kaks korda suurema asustustihedusega ja viib selle piirkonna keskmised numbrid nii kõrgeks.

[rainerk32]

Göteborg ei kuulu Bohusläni koosseisu ja ilma Göteborgita ongi Bohusläni asustustihedus üle 2 korra suurem kui Eesti keskmine. Ta on suhteliselt väike maakond, ilma suuremate linnadeta, mis tähendab, et asustus on seal suhteliselt hajali. Maaomanikud on Rootsis olemas täpselt samuti nagu Eestiski. Aga nagu näha, ei ole see saanud takistuseks. Samal ajal kulgeb RMK matkatee valdavalt piirkonnas, kus asustus on veel eriti hõre.

Teine näide on Stockholmi lähedal asuv Sörmlandsleden, mille kõigi harude kogupikkus on üle 1000 km ning mis on samuti suudetud rajada nii, et vaatamata suurlinna(de) lähedusele pakub ta üsnagi ehedat looduselamust, koos kõigi oma vabalt kasutatavate onnide, telkimisplatside ja tuleasemetega.

[alax]

Täna, 19.08.2013, pidigi Ähijärvel avatamagi see uus matkatee. Harjutasin uue matkatee lõpukilomeetreid, Harglast Ähijärvele. Lõuna-Eesti osa ja ka osa Kesk-Eesti lõiku on erinevatel aegadel läbitud. Üldmulje uuest rajast on hea. Enamik põnevaid kohti on rajaga haaratud. Suur osa rajast on jalgrattaga hästi sõidetav pinnasetee.Jalgrattaga sõidaks terve raja ca 10 päevaga läbi. Arvestades ilma ja et asi oleks mõnus, kulub ikka 2 nädalat ära. Näis, kas meie ekstreemsportlased üritavad seda rada 48 tunniga läbida!

[peetrionu]

lingid
http://loodusegakoos.ee/matkatee-blogi/lounarada
http://www.youtube.com/watch?v=Tsr1Xx-1k7A
http://podcast.kuku.ee/2013/08/17/ilmap ... 2013-08-17

[Metavo]

Mulle meeldib.
Nüüd siis ka mingi rada kodukohale lähemal mida lõiguti läbi käies ei teki suurt piinlikkust kui keskit järgi kutsuda hiljem.
Kas mingit online kaarti ka juba sellest eksisteerib?

[Tarmo]

https://www.facebook.com/media/set/?set ... 907&type=3" onclick="window.open(this.href);return false;

[Mait]

Hmm, tuleb järgmise aasta matkaplaani võtta... ühe jutiga peaks läbi käima aga nii pikal rajal vist enam "Peetrikest" teha ei anna

[alax]

Ise oleks ka umbes sama tee valinud, küll oskasid rajategijad veel keerutatada, et midagi huvitavat välja ei jääks. Ilmselt ühekorraga on kogu raja jalgsi läbimine ettevõtmine, mis nõuab kõvasti aega ja vastupidavust. Õnneks saab rada ka jupiti läbida. Jalgrattaga kuluks kümmekond päeva. Ise keskendun eelkõige lõikudele, mis seni veel läbimata. Enda arvates on parimad kohad Norra allikate piirkond, siis Kaiu järvede-Välgi piirkond-muidugi Taevaskoja-Meenikunno, Lõunalaagri koht, Piusa org, Luhasoo raba, Paganamaa, viimane lõik Eesti lõunapunktist üle Tellingumäe Ähijärvele.
Kohtumiseni matkateel!

[alax]

Matkatee kaardid

http://loodusegakoos.ee/matkatee-blogi/lounarada" onclick="window.open(this.href);return false;

Küll ikka keerutab see rada!!

[KuuseOkas]

Tore, et RMK promob matkamist ja on jälle uue raja planeerinud, aga kas lõkkeplatsidel ootavad matkajaid lõkkepuud ka või peab hakkama neid nüüd siis seljas kaasa tassima?

[Kivisisalik]

Tore, et RMK promob matkamist ja on jälle uue raja planeerinud, aga kas lõkkeplatsidel ootavad matkajaid lõkkepuud ka või peab hakkama neid nüüd siis seljas kaasa tassima?

Kusjuures see lõkkepuude värk on väga juhuslik, nt Nõva kandis on nii et järvede äärde viiakse lõkkepuid aga mere äärde mitte....

[Earthbeat]

Sai ise tahtmatult osa sellest rajast rattaga läbi sõidetud juulis... kiidjärve-taevaskoja-valgesoo-mooste-põlva-paidra-leevi-veriora-piusa jõe jne. tundus kuidagi planeerimatuna ka loogiline valik. Tiptop!

[alax]

Sai nüüd seda uut matkateed looduses vaadatud. Ühel õhtul lõik Väiksest Taevaskojast Põlvasse. Hästi hea lõik jalgsimatkamiseks, eriti kui alustada Kiidjärvelt. Tähistus oli piisav, kuid Mammaste tervisespordikeskuse juures lõppes tähistus. Ehk polnud veel jõutud. Teisel õhtul alustasin Põlvast.Esimese tähise leidsin Rosmal. Rosmalt edasi läks rada läbi ilusa metsa. Rosma-Peri metsa on rajatud uus lõkkekoht. Nii uus, et keegi polnud kasutanudki seda. Siis järgnevalt liigub rada korraks Põlva-Võru maanteele, sealt edasi Peri-Tromsi kaudu Saarjärvele. Seal ka tol õhtul lõpetasin.
1. septembril jätkasin Saarjärvelt. See lõik kuni Paidra järveni on mõnus jalgsikõnniks. Paidra järvedest edasi kuni Oravani on rohkem rattatee. Liipsaarelt küll rabalaudtee jalgsi matkajatele.
Eks see aasta saab veel mõni lõik ära testitud.
Väga hea lõik jalgsi matkamiseks on Värskast Vastseliina linnuseni. Matkatee parimaid lõike.
Ainult raja tähistusele ei tasuks loota, eksimisvõimalusi on mitmeid. Lihtsalt ei märka kohati raja märki. Kaart või GPS tuleks kaasa võtta.

[Mait]

Käisime pisikese seltskonnaga läbi lõigu Alumati - Ähijärve. Võrreldes Oandu-Iklaga on tähistus ikka väga tõhusalt paigaldatud, kaarti poleks vaja olnudki.

[REGA1872]

Käisin eelmine nädal mõned päevad matkateed Jõgevamaal.
Kuna soov oli külastada ka Endla raba, siis kohtusin ma matkateega selle Põltsamaa jõega ristumise kohal. Ilmselt oleks ööbimiseks oluliselt mõnusam koht olnud Võlingi, aga kuna ma plaanisin oma teekonda teist pidi, siis läksin ööseks Hundisaarele. Koht on suht mõtetu - väike kruusaplatsike telkide jaoks tuletõrje veevõtu tiigi ääres; puhast joogivett lähikonnas pole.
Kuna järgmiseks ööks tahtsin jõuda Kassinurmele, siis väga täpselt matkateed ei järginud ja säästsin sellega ca 10km metsasihte (samas lisandus natuke liiga palju asfalti). Siimusti laagrikoht (kust ma päeval läbi marssisin) on laguneval lauluväljakul ja kuigi matkatee raamatukese järgi peaks seal kusagil ka varjualusega laud ja pingid olema, siis mulle need silma ei hakanud; samuti pole seal lähikonnas vett.
Siimustis endas (ca 3km eemal) on võimalik poodi külastada ja varusid täiendada.
Kassinurme maalinn on aga koht, mille olemasolust polnud mul aimugi, kuid juba üksnes selle külastamine oli kogu matka väärt (linnus, hiis, kivid). Ka seal on puhta veega probleeme, kuigi kohalik tiik on kirjade järgi 'põhjatu alliksas'. Ööbimiseks kasutasingi ma linnust, magades selle nurgatornis
NB! Kuna tundub, et seal korraldatakse suht palju üritusi, siis võib mõningatel nädalavahetustel ilmselt olla probleeme ülerahvastatusega.
Kassinurmest edasi läheb matkatee lõpuks huvitavamaks, kulgedes mööda Vooremaad üles-alla, mõlemal pool kilomeetrite kaugusele ulatuvad vaated.
Mina lõpetasin Elistveres, kuna sealt oli veel suht lähedal rongile minna. Elistvere RMK-plats asub vanas mõisapargis ja puhast vett saab läheduses asuvast külastuskeskusest, mis on ühtlasi ka loomapargi keskus. Võimalik on ööbima jääda ka 3-4 km varem Raigastvere järveäärsel lõkkekohal (vaatetorni kõrval) - ööbimiskohana kahtlemata ilusam.

Kokkuvõtteks:
Neile, kelle elu eesmärk pole kogu matkatee iga meeter läbi käia, soovitaks ma läbida selle veidi korrigeeritud varianti.
Peale ööbimist Oostriku või Võlingi platsil jalutada järgmine päev Hundisaare platsini, teha seal hiline lõuna ja minna paarsada meetrit tagasi ristmikule ning jätkata teekonda otse kuni Kõpu järveni (see teelõik on kindlasti huvitavam jalutada kui kilomeetreid pikad sirged metsasihid). Kõpu järve ääres on võimalik nii ujuda (ametlik rand) kui telkida muruplatsil.
Järgmine päev võib lõigata 2-3 km jalutades otse mööda suurt teed Siimustisse (juhul kui on vajadus varusid täiendada) ja siis juba mööda matkateed kuni Kassinurmeni.

Tähistuse kohapealt peab mainima, et kordagi ei tekkinud küsimusi, kuskohast ära peaks pöörama, sest igal pool olid korralikud viidad.
Küll aga tundsin puudust kilomeetritähistest - neid pole vaja panna iga km järgi, aga vähemalt strateegilistes kohtades (laagriplatid vm suuremad pöördepostid) võiks olla kirjas, mitu km on eelmise-järgmise laagripaigani või siis matkatee alguse-lõpuni.

[Tarmo]

Leidsin Facebookist sellise albumi:
https://www.facebook.com/TheklaDriimer/ ... 967&type=1

[Tanel]

Tulemas on pikk nädalavahetus ja võiks midagi ette võtta ses suhtes. Plaanin minna RMK lõunateed rattaga läbima ning on mõned küsimused tekkinud. Esialgse planeeringu kohaselt tahaks nelja päevaga Aegviidult Põlvasse jõuda. Vahest oskavad kaasfoorumlased natuke asjalikku infot anda. Mind huvitab see, et kuidas on lõik Napult - Kurisoole rattal läbitav ja seda just mööda jalgsirada. Kaartidel on küll tähistatud alternatiivne rattarada, kuid see viib Matsimäelt ja Simisalult üldse mööda. Tahaks ikka rabadest ja soodest läbi minna. Kas seal on laudteed, kui on siis mis seisukorras jne. RMK kodulehe kohaselt on Selijärve juures rada läbitav ainult kummikutega?! On see tõesti nii arvestades praeguseid madalaid veeolusid? Kes on hiljuti seal kandis käinud võiks infot jagada.

[peetrionu]

... Kas seal on laudteed, kui on siis mis seisukorras jne. RMK kodulehe kohaselt on Selijärve juures rada läbitav ainult kummikutega?! On see tõesti nii arvestades praeguseid madalaid veeolusid? Kes on hiljuti seal kandis käinud võiks infot jagada.

Ratast on ilmselt mõistlik kogu lõigu pikkuses käekõrval lükata.
Saapad saavad ilmselt märjaks ja selle vältimiseks oleks kummik sobilikum jalavari.

Kui alustada Simisalu matkakodu poolt,
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 2=1&LANG=1" onclick="window.open(this.href);return false;
siis algul on astumise all, seal kus tarvis, kena minevaaasta ehitatud laudtee.

Peale Ohusilla mäe nimelist soosaart
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 2=1&LANG=1" onclick="window.open(this.href);return false;
tähendab laudtee enamasti umbes kolm aastat tagasi (vanema kihi otsa) lahtiselt laotud laudu.

Seal kandis asub ka raja on ekstreemsemat sorti umbes 400m lõik.
Algab Seli järve servast
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 2=1&LANG=1" onclick="window.open(this.href);return false;
kuni ojani
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 2=1&LANG=1" onclick="window.open(this.href);return false;
Kui kõõluda mudaste lahtiste laudade peal, mis on ja vajuvad vee alla, siis võib ka tavalisest ka kummikuserva kõrgusest väheks jääda. Libisemise ja kukkumise võimalus on ka päris suur. Samas jalgratas käekõrval on ilmselt hea toetuspunktiks. Eelistan seda lõiku läbida pokudele pähe astudes. Igal sammul võib kohata pulma minevaid konni.

Peale oja on lauad küll endiselt lahtises stiilis, kuid seal saab vabalt jalutata ilma ka köietansu koolituseta kodanik. Aga saabastes varbad saavad ka seal ilmselt märjaks.

[REGA1872]

RMK kodulehe kohaselt on Selijärve juures rada läbitav ainult kummikutega?! On see tõesti nii arvestades praeguseid madalaid veeolusid? Kes on hiljuti seal kandis käinud võiks infot jagada.

Ise sai sealt läbi jalutatud jaanuaris ning järve ääres said jalad ikka vägagi märjaks. Arvestades lahtiselt laotud laudasid (suur osa rabateest), mis ulbivad veepinnal (too paarsada meetrit järve kõrval), mina sinna kotte kandva rattaga ronima ei hakkaks - samas tühja maastikurattaga oleks päris huvitav xdriimida (ilmselt tuleks mõne maokaga ka sel juhul arvestada).

[Tanel]

Ok. Tänud kes tagasisidet andsid.

[kasutaja_nimi]

Tahaks ikka rabadest ja soodest läbi minna. Kas seal on laudteed, kui on siis mis seisukorras jne. RMK kodulehe kohaselt on Selijärve juures rada läbitav ainult kummikutega?! On see tõesti nii arvestades praeguseid madalaid veeolusid? Kes on hiljuti seal kandis käinud võiks infot jagada.

Astusin kahe vee all oleva laua vahekohta ja vajusin puusani mudasse.
30.aprilli 2014 raja seis on mõeldud pigem tasakaalukatele jalutajatele, kui koormaga jalgratturitele.

[Tanel]

Ossa poiss, asi on ikka päris hull. Peab vist ikkagi natukene lõikama.

[Tarmo]

Sai kolm päeva rattaga Lôunarajal liigeldud:
http://lennuki.planet.ee/Aegviidu-Elistvere2014/" onclick="window.open(this.href);return false;
Alustasin esmaspäeva hommikul Aegviidust ja oli plaanis kolmapäevaks Jôgevale jôuda, et sealt siis rongiga tagasi sôita.
Kuna enamus rajast kulges mööda teid, siis jôudsin esimese päeva ôhtuks vôllingile. Päeva kilomertaaziks tuli 114,3 km.
Kuna samas tempos jätkates oleks kolmapäevaks Kavastule jôudnud sai tempo järgmisest päevast tempo maha vôetud.
Startisin hilja jôudsin varakult Kassinurme, kus ööbisin linnuses olevas majakeses.
Kolmapäeva hommikul 11 jôudsin Elistvere looduskeskusesse.
Sealt väntasin Tabivere raudteejaama.
Kogu kilometraaziks tuli täpselt 200 km.