Seljakott Galvilinda ekv oliivroheline

Täiendasid oma varustust? Jaga enda kogemust teistegagi, antud eseme head ja halvad küljed ning kas soovitaksid teistelegi.
Vasta
Kasutaja avatar
Morheatus
Administraator
Administraator
Postitusi: 736
Liitunud: 07 Dets 2010, 22:50
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Seljakott Galvilinda ekv oliivroheline

Postitus Postitas Morheatus » 28 Mär 2013, 10:42

Foorumis seda teemat puudutati ja tunti vajadust selle järele, teen otsa lahti, kirjutan oma kogemusest. Saate omad mõttedja küsimused siia koondada.

Kes on kasutanud, teab, millega tegu - saab meeldida või mitte üldse meeldida see seljakott.
Kes ei tea ja aega teenima minekut pole või kaitseliitu astumise plaani pole, võiks laenata kelleltki tuttavalt ja ära proovida mõne päeva-kahese matkaga.

http://www.galvilinda.ee/product_info.php?product_id=9" onclick="window.open(this.href);return false;
Mäletamist mööda andmetest nii palju,
80+ Liitrit mahtu.
Tühimassi ei oska öelda hetkel (polnud kaalu käepärast ja kodulehelt ei leidnud).

Tegemist on väga vastupidava seljakotiga, küllaltki hea kombineeritavus Galvilinda rakmete ja teiste varustuse kottidega. Täisvarustuses olen teda pidanud sikutama igast võimalikust otsast, ei ole järele andnud, ainuke koht, mis kasutades kulub, on seljakoti kahe alumiiniumvarda pesad koti põhja juures, mis õhukeseks kuluvad.
Esialgu peab seljakott küllaltki hästi vihma, kasutades ja pikemas ligunemises saab seljakoti kadja tunda kaalu tõusu vettinud koti näol (selleks ongi keebid jne).

Ehitusest natukene.
Kotil on 3 lukuga mitte eraldatavat taskut, üks koti kõhu peal, mollede kohal, kaks lukuga taskut kapuutsi sees.
Lisaks on kaks suurt küljetaskut, mis on lukkude ja trukkidega kinnituvad. Neid on võimalik seljakotist eraldada, omavahel lukkudega kokku tõmmatult või iseseisvalt seljas kanda või lisada need rakmetele või vestile.
Väga hea on eraldatud küljepaunadest alles jäänud luku vastustega tõmmata seljakott kokku poole õhemaks, seda suvise liikumisel, kui lihtsalt pole enam varustust, mis seljakotti nii palju täidaks.
Koti kõhu peale molledele on võimalik kinnitada erinevaid tööriistu, varustust või varustuse kotte.
Koti alumises osas eraldi sektsioon (nagu enamusel suurematel seljakottidel), mis on väljast avatav lukuga, mis käib küllaltki raskelt kumeruskohtades. Külmunud näppudega on päris tüütu sealt magamiskotti või jalanõusid kätte saada.
Õlarihmad on reguleeritavad kahest punktist, ülearuse rihma saab olemasolevate kummidega fikseerita, et ei tekiks tuulelohe tunnet (kõikidel rihmadel on kummid olemas).
Vöörihm on väga lihtne, mis koosneb rihmast ja erladiseisvast polsterdusest rihma ja keha vahele (ma ei tea, kas uuematel mudelitel on nad ühendatud või ei ole).

Kadmisrõõmud. (Olen 178 cm pikk).
Seljakoti rihmasid reguleerides siit ja sealt, ei saa sirge seljaga mugavalt kõndida, lihtsalt ei sobi, vässitab kähku selja ära.
Vöörihma polsterdus läheb kiiresti oma avastusretki tegema, lai rihm ise hakkab puusasid sööma.
Vöörihma klamber (pannal) ei fikseeru, vaid annab kogu aeg järele. Kinni õmmelda ei saa, sest talve ja suve ümbermõõt on erinev.
Talvel magamiseks mõeldud kompressioonikotis magamiskott täidab põhimõtteliselt 50% seljakotist. kompressioonikotita saab ruumikadu natukene vähendada isegi. (kompressioonikotiga mahub ainult püsti ja ümber koti tekib ruumikadu).
Nii nagu eelpool mainitud, väga vastupidav, tema peal on öö möödasaadetud, sikutatud igast võimalikust nurgast, lennutatud, "haavatut" kel seljakott seljas lohistatud seljakotti pidi jne.

Muidu on tore kott, tasub ise proovida (laenake sõbralt).
Kohalejõudmine pole üldsegi nii huvitav kui teekond ise...

Kasutaja avatar
Metavo
Guru
Guru
Postitusi: 1210
Liitunud: 17 Dets 2011, 17:46
Kontakt:

Re: Seljakott Galvilinda ekv oliivroheline

Postitus Postitas Metavo » 28 Mär 2013, 11:58

Minu teenistuse ajal see vee pidamise asemel näis imavat vett. Mugavusest parem ei räägi sest pole tõesti millestki rääkida. Ainus mugavus mida see kott pakub on see, et ei pea kogu träna süles kandma.
Kuni on puid, pole probleemi

Aivar
Huviline
Huviline
Postitusi: 212
Liitunud: 26 Okt 2012, 20:46
Kontakt:

Re: Seljakott Galvilinda ekv oliivroheline

Postitus Postitas Aivar » 28 Mär 2013, 12:16

Metavo kirjutas:Ainus mugavus mida see kott pakub on see, et ei pea kogu träna süles kandma.
:D Metavo hea emotsioon kotist! Aga kotile mõeldes ja seda lugedes toob naeratuse näole küll. Kindlasti kaitseväes on asi omal kohal aga matkates kahjuks tegemist tõesti enesepiinamisega.

Kasutaja avatar
Jyrgenson
Foorumi raudvara
Foorumi raudvara
Postitusi: 2228
Liitunud: 27 Veebr 2011, 21:46
Kontakt:

Re: Seljakott Galvilinda ekv oliivroheline

Postitus Postitas Jyrgenson » 28 Mär 2013, 12:44

Eeskätt on gl seljakott disainitud sõdurpoisile mitte matkajale. Matkaja ja sõdurpoisi erinevuste lahkamiseks peaksin ilmselt järgmised paar-kolm tundi siin arvuti taga kirjatööd tegema, aga seda ma väga ei viitsi. Lühidalt öeldes on matkaja ja sõduri ülesanded, võimekus, vajadused, jne natuke erinevad. Sõjavägedes korraldab tagalateenistus varustuse logistika ja tihtilugu pole nekrutil vajagi oma seljakotti pikalt kanda. Veoauto kastist jaotelgini. Siin me jõuamegi esimese gl seljakoti nõrga kohani – kandesüsteem. Õlarihmad, selg ja vöö võimaldavad seda seljakotti kanda, aga need on äärmiselt kehavaenulikud. Samuti ei arvesta kandesüsteem inimese mõõtudega kaasamängimisega eriti.
Pildilt on näha, et õlarihmad on sirged, aga inimene ei ole sirge. Kui meie turjalt tõmmata joon üle õlgade alumiste ribideni, siis on see üks suur looklev S mitte suur I. Esmapilgul väike detail, mis tundub ebaoluline, aga hakkab pikemas perspektiivis tunda andma. Samuti ei saa unustada, et kõikide armeevarustuste kontseptsioon on odav-tugev mitte kallis tugev. Paraku lookleva ja rohkema polsterdusega õlarihma tootmine oleks ilmselt korda 3 kallim.
Vaatame koti selga. See ei võimalda absoluutselt õhu liikumist kandja ja seljakoti vahel. Et disainida kehasõbralik kotiselg kasvaksid taas koti tootmise kulud meeletult. Gl seljakotti selg paraku ajab kasutaja rohkem higistama ja seetõttu suureneb tema organismis vedelikukadu. Aga kui sõdurpoisile antakse käsk liikuda, siis ta ka liigub isegi siis kui on end tilgatumaks higistanud nagu vobla.
Vöö on gl seljakotil kindlasti üks kõige ebaõnnestunumaid. Polstriga osa on lahja ja ilmselt paljudel ei ulatu üle puusanukkide. Selleks, et seljakotti puusadel kanda massi jaotusega 2/3 puusadel ja 1/3 õlgadel peaks vöö polsterdatud osa ületama puusanuki vähe pikemalt nii umbes 5 cm.
Gl seljakott on odav-tugev, see aja ära asja, aga see ei ole harrastusmatkajale loodud. Sõdur peab täitma käsku kui kästakse minna rännakule ja ta ei mõtle temale pandud ülesannetel oma koti mugavusele. Harrastusmatkaja läheb loodusesse oma matka nautima, temale on tähtis positiivne emotsioon.
Kui siin nüüd on militaarse taustaga inimesi kes püüavad hakata seda kotti kõvasti kaitsma ja minu selgitusi ümber lükkama, siis ärge nähke vaeva tühja tööga. Olen ise olnud ajateenija ja ka palgaline, aga ajal kui kogu varustus pidi mahtuma „sibulakotti“. Selle sibulakotiga olen teinud väga pikki rännakuid ja võrreldes sellega on gl seljakoti kandmine nagu Lexusega sõitmine.
https://www.facebook.com/tjmatkaklubi" onclick="window.open(this.href);return false;
Rumalad tahavad saada õnnelikus, targad tugevaks!

Vasta

Mine “Matkavarustuse ülevaated”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist