metsas pesemine

[Andreas]

Kohtasime Lapis matkates üht kohalikku matkaselli (vanem härrasmees), kes ütles, et tema põhimõtteliselt ennast matkal kunagi ei pesegi. Mees teeb regulaarselt kaks nädalast matka aastas. Üksi. Naine pidavat mehe koju jõudes selleks ajaks alati kodust ära sõitma.

[Morheatus]

1-2 liitri veega saab strateegilised kohad pestud, rohkem ole metsas tarviski.
Täpsemalt niisutad kaenlaalused ja privaatsema koha, kergelt seebitad seebi olemasolul ja siis loputad ülejäänud veega, kõige viimasena jalad ja varbad.

Kasuks tulen väike matkarätik ja matkalapp, millega ennast pesta, hoiab ära vee voolamise igale poole kuhu vaja pole ja saab kergemini mustuse maha.

[Jyrgenson]

Hügieen looduses?

See on üsna tavaline küsimus mida koolitustel pidevalt kuulen. Tavaliselt soovitan inimestel alati tegeleda ennetusega, aga mitte tagajärgedega, ehk siis kui sa ennast ei määri, siis ei pea ka pesema – hoia puhtust. Nii lihtne see ongi ja saavutada on seda võimalik teatava enesedistsipliiniga.
Alustame kätest. Minul on tavaliselt kaks paari kindaid matkal, ühed on need mis hoiavad soojust ja millega saab teha robustsemaid töid, teised on õhukesest nahast ja hästi liibuvad. Need liibuvad kindad on selleks, et tegeleda näiteks matkapliidiga, mis on tahmane. Õhukesest nahast aga sellepärast, et paremini läbi kinda tunnetada seda mida katsun. Üldiselt tahab kinnastega askeldamine kõvasti harjutamist ja see ei tule kergesti, aga on võimalik. Niimoodi on juba kõrvaldatud võimalus, et välipliidil olev tahm mu kätele sattuks.
Higi haisuga on samuti lihtne. Kasuta hingavaid riideid, kasuta näiteks meriino villast ja siidist teesärke, kasuta meriinost valmistatud pesu. Olen meriino asjadega teinud katseid ja mul on särke, mida pole pestud mitu kuud kuigi need on seljas iga päev. Mitmenädalaseks jalgsimatkaks oleks muidugi vaja kahte komplekti, mida vahetada üle päeva. Meriinost tooted ei vaja pesemist, täiesti piisab tuulutamisest või kergest solgutamisest kuni +30C vees, samuti sobib külm vesi.
Ebameeldiv higi hais jääb eeskätt riiete külge mitte nahale. Nahalt ebameeldiva lõhna kõrvaldamiseks piisab täiesti tavalisest veest, seep pole oluline. Seebi vajadus tekib alles kaenlaaluste ja kubemepiirkonna puhul.
Liigset higistamist saab vältida ka õige rännaku tempoga, ühtlasi vähendate ka organismis vedelikukadu. Tempokal matkamisel nagunii pole mingit mõtet.
Riietuda tuleks nii, et enne rännakut on nende riietega mis seljas, natuke jahe olla. Õige tunne tekib alles kõndides.
Jalgadega on ka lihtne. Kindlasti vältige kummikuid ja muid umbseid jalanõusid. Kui keegi teile kunagi väidab, et kummiku või kirsaga on mugav matkata, siis selle järgi tunnete ära, et ta on tõeline amatöör-entusiast, mitte aga proff. Kindlasti vältige puuvillaste sokkide kasutamist, ainult sünteetilised matkasokid või meriino sokid. Jalgade hooldamiseks piisab samuti ainult veest.
Ja lõppude-lõpuks kuidas te metsiku looduse keskel oma liigikaaslase üles leiate kui mitte lõhna järele – nii on see enamusel imetajatest.

[mrWilson]

Liiga hea pole kunagi hea. Üks hüva jutt ka selle kohta: http://spordilinn.blogspot.com/2009/12/ ... atkal.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Uus termin- positiivne pesematus.

[tripp]

Külmades oludes "pesemiseks" kannan kaasas niiskeid salvrätte. Tavalised supermarketi daamide osakonnast pärit salfakad. Pool pakki kaalub 50 grammi.

Veega pesemiseks peab end enne paljaks võtma, see on aga tihti keeruline - no võta end liustikul alasti... Salfakad teevad "strateegilised" kohad sellevõrra puhtaks, et midagi ei hakka hõõruma ega väga hullult haisema.

Üks häda on neil ka - seljakotis lähevad jäässe.

[tripp]

Hambapesu asemel käib pakk nätsu, Orbit või mõni muu väikeste padjakestega variant. Hoiab korraga kokku vett, kaalu, mahtu, aega.

[Tanel]

Hambapesu asemel käib pakk nätsu, Orbit või mõni muu väikeste padjakestega variant. Hoiab korraga kokku vett, kaalu, mahtu, aega.

Mina isiklikult hammaste tervise poole pealt niimoodi kokku ei hoiaks. Rahalises mõttes on odavam kaasas kanda pastat ja harja, seda pasta ja hambaravi maksumuse pärast. Närimiskumm ei asenda harjaga pesu, vähemalt minul ei ole selleks nii head hambad.

[Andrus]

Ideel nätsudega asendada hambapesu on ehk jumet kõrbematkal. Kohas kus iga veetilk on kullahinnaga, seal on näts märgatavalt odavam. Aga on kõrbematkadel kohatud ka naisi, kes eelistavad joogiveega pead pesta

[tripp]

Mina isiklikult hammaste tervise poole pealt niimoodi kokku ei hoiaks. Rahalises mõttes on odavam...

Rahalises mõttes on odavam mitte matkata.

Ja tervise mõttes ka. Matkamise / reisimise terviseriskid on nii metsikud, et nädal-paar hambapesu on täiesti marginaalne. Mul on endal olnud kaks matkamisega seotud kindlustusjuhtumit, ühest pääsesin napilt eluga. Hammaste tervise peale mõtlemine tundub selles kontekstis kuidagi... noh... ebaoluline.

[Tanel]

Minu jaoks on tervis oluline igas kontekstis ja kui ma saan lihtsalt ja kerge vaevaga seda riski vähendada siis ma teen seda. Pealegi on mul endal juba hulga parem tunne kui saan paar korda päevas oma suu seest poolt puhtaks lüüa. Muidu võib mingi aja pärast tekkida tunne, et nagu päkapikud oleksid suus si**umas käinud. Väga hea märge on muidugi see kui vesi on defitsiit.

[Morheatus]

Tõnu üks kord metsas ütles, et tuleb toitu valida vastavalt . . . (pole täpsed sõnad, aga mõte oli selline).
Minu arvates on üks suuhügieeni osa ka toit, mida ja kuidas me sööme.
Rahulikul matkal, saab sellele rohkem tähelepanu pöörata. Shokolaadi pidev söömine, hoiab happelist keskkonda suus. Toidukordade lõpus alati suu ära loputada vee(piimaga) või närida porgandit näiteks.
Üks merereisijatele saatuslikuks saanud vigadest olid toiduks kaasa võetud präänikud (selline asi on ka veel ajusoppi jäänud).

Hammaste pesu, kes seda juba regulaarselt teeb, võiks jätkata, olenemata kas ta on ühe või kahepäevasel matkal metsas.

[tripp]

Päev-kaks metsas - sellest ma ei räägi. Siis pole põhjust ega vajadust nii hullult optimeerida, et hambaharja kaal oluline oleks. llmselt on siis ka vett ja koht, kus pesta ja üldse.

Aga kui oled kusagil mägedes või talvematkal, siis on igasugune pesemine ebameeldiv. Esiteks on kogu aeg & igal pool külm, teiseks pole sooja vett või on selle tegemine ebamugav, kolmandaks on kõrgusest uimane olla, neljandaks - mida vähem kola kaasas, seda mugavam... Tühja see hari & pasta nüüd kaaluvad, aga iga mahajäetud vidin teeb elu lihtsamaks.

Ma sellega ei kutsu kõiki inimesi üle hambaid mittepesema, ma lihtsalt ütlen, et _mina_ mõnikord ei pese ja kasutan hommikuste päkapikkude ärajamiseks nätsu.

[Jyrgenson]

Ma arvan samuti, et mõned korrad hambapesu vahele jättes ei sure veel keegi ära ja võib proovida päkapikkudele selgeks teha, et o...a ja s...tta pangu teises kohas.

[Nohik]

Vist tuleb ikka valida, mida matkal süüa. Sõime kg küüslauku näkku. Magamiskott ripub toas nööri peal, hais muutub iga päevaga vängemaks, st tõenäoliselt nina tundlikumaks.

[ullivilli]

Kõige hullem ei ole pesemata hambad ega ka hiirte eest toitu kaitsvad kirsad või sokid vaid Tõnu magamiskott peale surrströmmingu söömist.

[Nohik]

Kujutlus sokkidest, mis suudavad hiirte eest kaitsta, ma parem ei räägi...