Kaalust alla - arutleme kehakaalu teemadel

[mrWilson]

Tegin selle teema ajendatuna ühes teises teemas jutuks tulnud mõttekäigust, et kas ei oleks mõistlikum kaalust alla võtta selle asemel, et pidevalt hädaldada kuidas riided ei mahu selga või ei jaksa teistega sammu pidada.


Niisiis, kas ei oleks mõistlikum ja ka tervislikum kaalust alla võtta? Teie kogemused ja soovitused.

[Nohik]

Mõistlikum kindlasti, aga mu sees on mingi ablas loom, kes mulle väga ei allu ning sellel on mõistusega üsna vähe pistmist. Õnneks pole ma enam 177, aga ka 130 peal hoidmine on pingutav. Põhiline kurat, nagu selgus, on toidulõhn. Seepärast looduses üksi olles nii rahulik olengi, et toidulõhna pole. Peab tunnistama, et alla võtmist alustades olin optimistlikum. Siia jälle võib sepaonu lingi panna plaanidest ja tegelikusest.

Aga mõne koha pealt on probleem ka alla võtmata. Olin täisa sale, aga viiendas klassis juba kindlasti ei läinud triiksärkide ülemine nööp kinni. Siis varsti ei läinud ka rinna pealt nööbid kinni, varrukanööbid samuti. Pidi ebanormaalseid riideid hakkama ostma. Vene sõjaväkke minnes oli pikkus 181, kaal 76 kg, rinnaümbermõõt nagu tänagi 128, kopsumaht 6.2 liitrit. Need kopsud peavad kuhugi mahtuma. Ja kael, randmed, pea ning rusikad ka palju väiksemaks ei jää. Ilmselt neandertallase geenid.

Kas ei oleks mõistlikum ja ka tervislikum kaalust alla võtta?

[Tarmo]

Kas ei oleks mõistlikum ja ka tervislikum kaalust alla võtta?

Mina võtsin aasta tagasi ennast kätte ja hakkasin 3x nädalas jõusaalis käima. Kasutasin ka personaaltreeneri teenuseid, ning jälgisin toitumist. Poole aasta jooksul sain kaalu 102kg pealt 92 kg peale ja füüsiline vorm paranes märgatavalt. Enam pole probleemi matkal sportlastega sammu pidada. Nüüd kasvatan pigem lihast ja võhma, kaalu ei vähenda. Kui kõht tühjaks läheb, söön valgurikast või rohelist, magusat väldin.

[Nohik]

Kui söömisest rääkida, siis olen üritanud mitte pirtsakas olla ja seltskonnas süüa, mida on. Ise ei osta paljusi moodsaid paksukstegevaid asju. Paraku on mul lõpuks ca 60% ratsioonist loomne, kui õhtul kokku lüüa. Ja kui seda muuta, ei meeldi sisikonnale. Nii on olnud 26 eluaastast saati, kui seedimise antibiootikumidega tuksi keerasin. Sain tookord matkal kõvasti külma, eesnäärme põletiku raviti. See on ka 1 põhjus, miks mind talvised kiire taganemisvõimaluseta loomkatsed väga ei meelita.
Vahepeal siin olin üle 10 a palavikus, mingi bakter tuli kallale, arst käskis 4l vedeliku juua. Vett ei suunud juua, jõin kalja. Veresuhkur kargas esimest korda elus üle normi ja kohe kõvasi. Mis omakorda kinnitas mu kahtlust, et kui magusat ja muid süsivesikuid sööks/jooks, diagnoositaks diabeet. Ilmselt pean viisakas olemist koomale tõmbama.
Spordiga on keeruline, võib-olla aprillist lubatakse ujuma, kui veab. Muud asjad on kõik sellised, mida tuleb väheselt doseerida.

[Tarmo]

. Enam pole probleemi matkal sportlastega sammu pidada.

Teiste omasugustega, ja muidu kontorirahvaga tempos püsimine polnud ka enne probleemiks, aga prohvimatkajatega ja maratoniks valmistujetega koos liikudel jäin tõusudel armetult maha.
Nüųd sellel suvel kannatas ilusti Piusa oru tõuse ja laskumisi võtta - täitsa uhke tunne oli.
Soovitan jõusaali koos treeneriga.

[Nohik]

Kui mingi imega 100 kilo peale saan, ilmselt proovin ka jõusaali. Eelmine sats jõusaali liigesed ei pidanud vastu, kuigi oli treener ja järelvalve.
Ma praegu vaatan rahulikult, mis see sunnitud ebaviisakaks muutumine teeb, homme saab nädal ebaviisakaks muutumisest.
Haigus lõpetas ka rattasõidu ning tööle kõndimise. Üritan mõne peatusevahe kaupa töö juurde kõndimist uuesti alustada. Olemine on veel üsna habras.

[mrWilson]

Tänapäeval lõikavad ka magu väiksemaks kui muid lahendusi ei saa/suuda/oska/taha proovida. Mul paar tuttavat on selle lõikuse lasknud endale teha, nüüd näevad välja nagu normaalsed inimesed. Ma lähemalt ei ole nende käest selle kohta uurinud.

[Nohik]

Need opitajad, keda mina tean, ei ole päris rahul ja 1 ei ole ka kuigivõrd peenem. Tegelikult on ka see omamoodi hirmutav, et edaspidi oled süstla otsas. See vist oleneb, kui palju lõigatakse.
Kunagi proovisin erinevaid tablette ka. Kõik tekitasid pohmakat meenutavat tunnet ja 1 likvideeris potentsi.
Aga ma olen endiselt optimistlik, et ükskord saan oma alateadvusega läbi.
Praegu üritan diabeedihirmu tõukena kasutada. Kuni hirm on värske, saab seda muutusteks kujundada, alateadvust veenda. See kestab ca 6 kuud.
Ka eelmise allavõtmise juures kasutasin hirmu tõukena.

[fred7]

Eks see ole elu üks suurimaid väljakutseid - leida piisavalt kestvat motivatsiooni asjaga järeleandmatult tegeleda. Esmajoones tuleks üle vaadata toitumine. Loomne rasv, valge jahu (sai, makaronid), kartulid (suures koguses), rääkimata magusast - tuleks viia miinimumini. Süüa rohkem taimset, täistera tooteid, samuti kala, raua saamiseks väherasvast liha/hakkliha. Juua päevas vähemalt normi koguse vett. Piirata alkoholi (iga õhtu pole vaja õlut juua, nädalavahetusel üks pudel ehk ei tapa). Ja otsida ikka mingisugune spordiala, mida kannatab teha. Kasvõi kodus kergemate hantlitega käteringe teha, venituskummid on olemas, erinevaid trenažööre (okidoki-s jne võib leida päris soodsalt). Jalgrattatrenažöör peaks muidu üsna leebe olema liigestele, et kas tõesti sellega ei kannata? Aga jah, motivatsiooni leidmine on põhiküsimus, sest mõnda aega võib ennast sundida, kuid lõpuks annad ikka alla. Väga hea oleks,kui leiaksid omale kambajõmmi(d), sest koos ühise asja nimel pingutamine motiveerib väga palju, samuti tekib kerge võistlusmoment. Tasub rääkida ka erinevate spetsialistidega (perearstiga, toitumisekspertidega, võibolla spordiarstiga..), et mida nemad soovitavad.

Operatsiooni valiks küll kõige viimasena, sest sellega võivad kaasnada tüsistused.

[Nohik]

Üldiselt, kui inimene liigub vähe, võib ka igasugu täistera ära unustada. Putru võib süüa, kui füüsilist tööd teed. Ma ei võta alla, kui putru söön, ka tatart.
Soojaks taimseks toiduks: kaalikas,kapsas, naeris, porgand...
Loomse kraamiga on keeruline, poehakkliha, ka loomahakkliha, on ilmselgelt liiga rasvane, enamasti on seal 20% rasva. Loomaliha tuleb tükina osta.
Müüdav kanafilee on üsna okey. Kui laost osta, on üsna värske, ei haise veel ja vesi pole välja jooksnud.
Muna on ka mul okey olnud, sealt ei tule suurt midagi naha vahele.

täistera tooteid

[seeneline]

lisaks selle, mida suukaudselt sisestada ja mida mitte, on oluline faktor ka aeg ehk millistel hetkedel kaloreid manustada.

vihjed:

BBC dokkfilm Eat, Fast and Live Longer (broadcaster Michael Mosley)
http://watchdocumentaries.com/eat-fast-and-live-longer

raamat väljamaa keeles : The Fast 800
https://thefast800.com/the-books/

raamat maakeeles : PAASTUDIEET 5:2
https://www.rahvaraamat.ee/p/paastudiee ... 9949274536

[Nohik]

Siin sisaldub liiga palju vastuolusi:
"Paastudieet eeldab, et me ei mõtle mitte üksnes selle peale, mida me sööme, vaid ka millal me sööme. Siin puuduvad keerulised reeglid, mida jälgida; strateegia on paindlik, lihtsalt mõistetav ja kasutajasõbralik. Siin puudub igapäevane masendav kalorite lugemine – jääb ära tavapärane dieedi pidamisega kaasnev üksluisus, närvitsemine ja pidev tunne, et sa jääd millestki ilma. Jah, sellega kaasneb paastumine, aga mitte sellisel kujul, nagu teie arvate; te ei pea ühelgi päeval nälgima."

Kui enda arvamuse ütlen, siis suures osas on ülekaal distsipliinihaigus. Enamuse inimeste jaoks on distsipliin nii sisse harjunud, et nad selle toimimist ei märka. See on osa heast kasvatusest. Kui kasvatusega on midagi viltu läinud on lugu keerulisem.
Ainuke toimiv dieet on alateadvuse lepitamine näljaga. Kõik muu on BS ja ajutine, alateadvus kavaldab su varem või hiljem üle.

[fred7]

Kas sina juhid oma elu, või sinu elu juhib sind? Öeldakse, et uue harjumuse omandamiseks kulub keskmiselt 66 päeva. Rutiin/distsipliin on nõrkadele. Tahet ja iseloomu peab olema ja seda on vaja kasvatada. Endiselt soovitan võtta ühendust spetsialistiga ja üritada vaikselt füüsilise liikumisega igapäevaselt tegelema hakata. Alguses vähem ja ajapikku rohkem. Ja vähem arvuti (ja teleka) ees istumist, eriti kui tööl oled ka veel arvutis. Soovitan otsida raaamatuid ja vaadata youtubest videosid teemadel - "change your thinking, change your life" ja muud taolised.
Toitumise puhul tasub võimalusel eelistada mitte-valmistoite (kotletid, kalapulgad ja teised) vaid valida toormaterjal. Samuti soovitaks päevikut (või näiteks Exceli tabelit või väljatrükitud tabelit) pidama hakata, kuhu paned igapäevaselt kirja mida söid ja palju füüslist koormust said ning KAALU. See innustab ka natuke asjaga tõsisemalt tegelema, kuna alateadvuses on mõte, et "pean kirja panema". Mina näiteks ostsin sammulugejaga kella ja üritan iga päev 10 000 sammu täis teha. Seda on igapäevaselt töö kõrvalt tihti päris keeruline saavutada, mistõttu viimasel ajal on sammud jäänud 7000 juurde. Lumega on ka raskem. Võibolla võiksid ka sammulugeja osta, olgugi, et füüsiline seisnud pole kõige parem, inspireerib see võibolla ka natuke rohkem võimaluste piires liikuma.

Ahjaa.. lisaks on organismi normaalseks talitluseks oluline igaöiselt korralikult magada, mitte poole ööni telekat vaadata või arvutis istuda.

[Nohik]

Tahtega on 2 jama, kas kavaldab alateadvus su kuskil üle või teed endale ise viga. Ma olen tahtega 2 korda 92 kilo peale võtnud elus. Esimene kord kavaldas alateadvus üle. Kaalu pidada on palju raskem kui alla võtta. Teisel korral vägistasin spordiga südame ära.
Mis 10K sammu puudutab, ilmselt tuleb enamasti täis, töö juurde on 3 km. Aga ma käin seda liiga aeglaselt/ökonoomselt (ca 3.5 km/h). Kiiremalt käies hakkavad hüppeliigesed valutama ja siis jälle oleks nädal/kaks pausi.

[sepaonu]

Hea teema ja head kommentaarid. Ma olen ülesöödik ja salasöödik.
Õnne valem on ju lihtne - söö vähem, liigu rohkem. Ma üleeelmine aasta 3,5-4 kuud käisin nööri mööda jälgides orgu excelit, kaalusin täpselt retsepti järgi ja jumpasin kõik oma tunnid täis ja 2+kuuga miinus 10kg ja tõestatud, et see õnne valem toimib. Loomulikult sai ka tõestatud ära, et see pole mingi selline asi, et teed läbi ja siis ongi korras, see peab jätkuma lõputult. Siia lisandub veel see asi, et esimesed 10kg on lihtsad kilod, edasine on keerulisem.
Ei mina ega mu sõbranna ei leia endas jõudu, et iga söögikorra juures igat koostisosa kaaluda. Ma olen isegi mõelnud, et kui ma matkatoitu teen, siis ma midagi ei kaalu, mul mõõdutops, äkki peaks milliliitrivalemi aretama omale ja valmis toidu jaoks, mitte toormaterjali jaoks.
Salasöödiku osa on selline, et kõigepealt ütlen, et ma söön alles kolmandat aastat kolm korda päevas regulaarselt ja ennem seda sõin põhimõtteliselt ainult õhtul. Praegu söön õhtusöögi 18 ja hulluma hakkan umbes 22 paiku. Kui mul vahest õnnestub sellest kellakümnesest "vahepalast" hoiduda, siis pean iga kord tunnistama, et see naise näägutusetarkus - kui sul hommikul põletavat nälga pole, siis polnud sul ka õhtul nälg - on tõsi. No aga on ju õhtul nälg
See salasöödiku sõna mul laenatud taevakanalite seebikast salasöödikud, mis on küll intriigiseep aga täiesti tähelepanelikult vaatan neid nn teaduslikult tõestatud experimente, nagu vala drink kitsasse kõrgesse klaasi, mitte jämedasse madalasse, ära pane kausssi nina ette snäksidega vaid käi neid eraldi toomas köögist jms sest täiesti kindlalt olen ma ka stressi ja igavusestsöödik. Mulle meeldivad ka selles seebis toodud reaalsed näited, et palju tegelikult on üks süütuna näiv snäks või drink kaloritekeeles ja mis see pikema aja peale kilodes on.
Liikuda võiks alati rohkem, ma tokitan õhtuti 100-150 km kuus ja parem, kui mitte midagi aga üleeelmine aasta kahesaja alla ja seda parem olla oli ka tunda. Jumpan kah ilma raskusteta ja kummiga see aasta reaalselt 50min 2-3xnädalas. Plusskraadidega liigun kalamehena suht palju looduses ja kayakitan jõudumööda. Maakana kodus ja tööl lumerookimine, küttepuude rõõmud ja muruniidurõõm, mul kodus "mururada" 10,5km pikk, tööl vähem.
Täiesti tähelepanelikult kuulan nippe, kuidas polstriga võidelda.

[REGA1872]

Ma olen täheldanud, et kui 3-4 tundi enne magamaminekut hambad ära pesta, siis aitab see kergelt vastik hambapasta järelmaitse suus hilisõhtuse näksimise vastu.

[Kivisisalik]

Masendav tõdemus on see, et vähemalt naisterahvastel läheb ainevahetus nii ca 40ate keskpaigas lihtsalt nõndapalju aeglasemaks, et tavalise söömise ja füüsilise aktiivsuse juures kütab nii pool kuni poolteist kilo aastas juurde. No ja kui tahaks veel nt 40 aastat elada siis... "do your math". Ja selle esialgse kilode lisanudmisega on nii, et täismundris on täitsa ok ja üldse ennast segab, aga teised ei pane tähele, aga trend ei ole meeldiv. Olen aru saanud sellest, et kaalu seos füüsilise aktiivsusega on minimaalne, või siis masohhistlik - mul paar sõbrannat on tõesti heaks saledaks saanud kui nad on Ironmaniks treeninud. Paljud asjad, millega mulle meeldib tegeleda on samas parajad energiaröövlid ja tekitavad minusugusele külmavaresele sellise hundiisu, et söön kalorid 3x tagasi (avaveeujumine ja ntx talvel siin just äsja aset leidnud kliimaga suusatamine). Olen suht veendunud, et kaalukaotuseks on 2 nippi - süüa vähem ja õhtul üldse mitte süüa.

[Nohik]

See va ökonoomsus pole ainult naiste jama. Ma arvan, et alla 30 olin, kui kaalujälgimist tegin. See oli esimene kord, kui 92 kilo peale sain. Esimesed kuud liikus kaal ikka 2-4 kilo nädalas alla, pärastpoole 200-600g nädalas ja lõpuks ei tahtnud üldse minna. 92 kilo peal püsis 2 kuud. Veel vähem söömine oleks üsna absurdne olnud. Töötasin maamõõtjana, käisin ringi. Vahel kippus pilt tasku minema. Rehkendasin, et söön mitte rohkem kui 900 Kcal päevas. Kaalusin asju korralikult, umbluud ei aja. Vot nii ökonoomne olin juba siis. Seda dieeti pidada ei suutnud ja hakkas vaikselt juurde tulema.
Aga jah, ma tean, mis mind ootab, kui 100 peale peaks uuesti jõudma. Maksimum 900 Kcal ja füüsiline aktiivsus. Muidu öeldakse, et 900 on kontoriroti dieet.

[Nohik]

Näedsa, ärimehed ka juba teavad, et kõik plaanivad dieeti pidada.
"AEDVILI LÄHEB KALLIMAKS: kodumaised kapsad ja porgandid saavad poodides peagi otsa
Mullune kuumus jättis aedviljasaagi tavalisest väiksemaks, mis tähendab, et kodumaised kapsad ja porgandid võivad peagi poest otsa lõppeda ning asenduda kallima kraamiga."
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=85162885

[polarbear]

Mis 10K sammu puudutab, ilmselt tuleb enamasti täis, töö juurde on 3 km. Aga ma käin seda liiga aeglaselt/ökonoomselt (ca 3.5 km/h).

Ei kahjuks tule, kui just tibusammudega ei tipi:

3km.png (8.08 KiB) Vaadatud 1489 korda

Mu igahommikune une-ära-ajamise-ja-söögiisu-tekitamisring.

[Don Romeo]

Mis 10K sammu puudutab, ilmselt tuleb enamasti täis, töö juurde on 3 km. Aga ma käin seda liiga aeglaselt/ökonoomselt (ca 3.5 km/h).

Ei kahjuks tule, kui just tibusammudega ei tipi:
3km.png

Mu igahommikune une-ära-ajamise-ja-söögiisu-tekitamisring.

3.5km/h on samm kas aeglane või lühike. Kui tagasi ka töölt jala tuleb, siis võib isegi täis tulla 10k

[Nohik]

2*3200m, samm on 70 cm, täna tulin tund aega tööle, 3.2 km/h. 6400 / 0.7 = 9142, ja need pole ainukesed sammud, käin natuke tööl ka ringi, elan viiendal jne.

[seeneline]

lisaks selle, mida suukaudselt sisestada ja mida mitte, on oluline faktor ka aeg ehk millistel hetkedel kaloreid manustada.

vihjed:

BBC dokkfilm Eat, Fast and Live Longer (broadcaster Michael Mosley)
http://watchdocumentaries.com/eat-fast-and-live-longer

raamat väljamaa keeles : The Fast 800
https://thefast800.com/the-books/

raamat maakeeles : PAASTUDIEET 5:2
https://www.rahvaraamat.ee/p/paastudiee ... 9949274536

Siin sisaldub liiga palju vastuolusi:

Vastuolu ehk hakkab hajuma, kui teemasse süveneda pisut enam, kui raamatupoe lehel olev kokkuvõte. Samas mitte pimesi uskudes vaid tasapisi praktilisi katsetusi läbi viies ning vaatlustulemuste põhjal järeldusi tehes.

Väga lihtsustatult on mõned väidetest umbes säärased :

Väide1:
kui nii grupp1 kui grupp2 saavad nädalas võrdselt N ühikut toitu
grupp1 jaotab selle 7 päeva peale võrdselt
grupp2 tarbib 2 päeval 500 kuni 800kcal ja ülejäänud 5 päeval ülejäänud osa toidust
grupil2 avaldub rida kasulikke nähtusi sealhulgas kehakaalu vähenemine

Väide2:
kui nii grupp1 kui grupp2 saavad päevas võrdselt N ühikut toitu
grupp1 tarvitab selle ära suva järgi ööpäeva ringselt
grupp2 peab 16 tundi veepaastu ja ainult 8 tunni vältel sööb toidu (soovitavalt ka kohvi, tee jms)
grupil2 avaldub rida kasulikke nähtusi sealhulgas kehakaalu vähenemine

Väide3:
Diabeet 2 on pööratav
Kui katsealune kellel on diagnoositud diabeet 2 vorm tarvitab 8 nädala jooksul 800kcal ulatuses valitud toitaineid siis enamustel juhtudel on diabeet pööratav
https://www.youtube.com/watch?v=1NIhv6fCqAU

Põhiküsimused : Mis on kaotada? Mida oleks võita?

Minu kogemus : kui nägin 2012a augustis BBC dokkfilmi Eat, Fast and Live Longer, siis mõjus piisavalt veenvalt, et hakata kohe katsetamata.
Loetud kuudega tulin 125kg pealt sajast allapoole.
Samas olen kogu elu olnud ja jätkuvalt šokohoolik ja muidu söögisõltlane. Esimeses klassis kaalusin 54 kg

Jah mitteõgimine pole alati lihtne ja libastumine on kerge tulema.
Sarnaselt pole alati lihtne tõusta diivanilt ja minna vihmase-porise-külmaga õue end liigutama või keerata keerata dush ihupesu lõpus külma peale.
Lihtne pole aga tehtav.

Nohik mainis ääriveeri eeldiabeet 2 vormi diagnoosi
Mõned päevad tagasi sattusin nägema BBC pealt saadet Britains Fat Fight

Seal oli üks ratastoolis onkel, kellelt värskelt jalg maha võetud
Kiitis et küll on ikka hea olla - üldse pole enam sellel jalal valus olla.
Siis hakkas allesjäänut jalga raevukalt sügama ja oigama valu käes ning teatas, aga varsti võetakse see ka maha ja vot siis on täitsa lõpp hea olemine.

Mulle tundub, et ilma jalgadeta ja ülekaalulisena võib matkamine pisut ülearu keeruliseks osutuda

https://www.bbc.co.uk/iplayer/episode/b ... -episode-3 umbes 23:00 minutil
UK võrgust väljaspool olles on tarvis vaatamiseks VPN
VPN mitte omavad, kuid muidu tugeva närvikavaga saavad googeldada pildiotsingut : diabetic leg gangrene

[Nohik]

väide 1 võib töötada, kaalujälgimisel ka need, kes ainult ühel päeval patustasid, võtsid kenasti alla.

[Nohik]

Me ilmselt tajume maailma väga erinevates ühikutes. Ma praegu söön vähem, isegi ei loe, ja võtan alla. Hetkel tunnen, et alateadvus ei hakka vastu. Iseenesest viimase 8 ööpäeva hommikuste kaalude vahe on 5.0 kg. Sellel numbril on peki põletamisega vähe pistmist, suurte kaalude juures dieedi alustamisel lihtsalt sisikond kasutab kokku tõmbamiseks võimalust. Minu jaoks on siin oluline ainult asjaolu, et alateadvus ei hakka vastu. Millal piir ette tuleb, ei tea.
Mis puudutab 500 ja 800 Kcal dieete, siis 900 peal on mu alateadvus seni arvanud, et teda tappa tahetakse. Ma söön alla 1200 praegu, ma arvan, aga kindlasti mitte 900. Ma ei suuda ka nii täpselt rehkendada, hautise kalorid on kuradima raskelt arvutatavad.

grupp2 tarbib 2 päeval 500 kuni 800kcal ja ülejäänud 5 päeval ülejäänud osa toidust
Kui katsealune kellel on diagnoositud diabeet 2 vorm tarvitab 8 nädala jooksul 800kcal ulatuses valitud toitaineid siis enamustel juhtudel on diabeet pööratav