RMK Matkatee Oandu-Ikla, 370km

[linnakodanik]

Olen päris uus kasutaja, vabandust, kui seda teemat kusagil mujal juba käsitletud.

Tekkis küsimus, kui hästi saab veevarusid täiendada sel matkateel, huvitab just Oandu- Ardu vahele jääv osa. Kas piisab igast veevõtukohast paari liitri kaasavõtmisest või oleks mõistlik ka mingi Lifestraw laadne asi ostelda? RMK küll jagab infot vee saadavuse kohta rajal, aga matkakogemuse nappuse tõttu ei oska hinnata, kas see see on küllaldane või mitte.

[Tarmo]

Veefilter kulub ära küll. Pumbaga filtrid on matkaks sobivamad - siis saab vett kaasavõtmiseks ja ka toiduvalmistamiseks filtreerida.
Aga puhtamate järvede ja jõgede vett saab ka keeta.

Vett saab:
Oandu looduskeskusest, vist kraanivesi, proovinud ei ole.
Oandu ja Võsu vahel kolm puhtaveelist metsaoja, proovinud ei ole
Võsu jõgi, tarbinud nii keedetult kui filtreeritult.
Allikad Korjuse küla maadel, veidi rajalt kõrvale minna, pole proovinud.
Loobu jõgi, pole proovinud.
Valgejõgi Nõmmeveski laagripaiga juures, tarbinud nii keedetult kui filtreeritult.
Allikas paarkümmend meetrit peale Nõmmeveski koske, toru läheb läänekaldale, joonud otse
Metsaoja paar kilomeetrit peale Nõmmeveskit, pole proovinud
Mõned allikad Valgejõe ääres, mõned neist väga rauarohked, proovinud pole
Allikad Vaasaristi joastikus, olen joonud otse allikast.
Pärlijõgi, pole proovinud.
Kalmeoja lõkkekoht, jäi vesi proovimatta, kuna järves ujus hobusesõnnik.
Viru raba laukad, joonud otse laukast.
Järvi kõverjärv? tarbinud nii keedetult kui filtreeritult.
Lisaks veel paar järve, proovinud pole
Kõnnu suursoo laukad, joonud otse laukast.
Paukjärv - nii filtreeritult kui keedetult.
Väinjärv, keedetult
Pikkjärv , keedetult
Linajärv . keedetult
Veel paar järve mida pole proovinud
Soodla jõgi - vesi seisis ja haises - ei tarbinud
Änijärv Keedetult
Jõge pole proovinud
Aegviidu pood pudelivesi
Aegviidu RMK looduskeskuse õuest kraani ei leidnud.
Nikerjärv pole tarbinud
Mägede karjäär - filtreeritult
Valgehobuse susakeskuse tiigid, pole proovinud, seisev vesi
Liivoja, seisev vesi ei kutsu proovima.
Tarvasjõgi pole proovinud
Kakerdi kalajärved pole proovinud.
Kakerdi järv ja laukad - joonud otse
Jägala jõgi Napu lõkkepaigas - tarbinud filtreeritult
Kautla järv - pole proovinud
Paunküla vh, kunagi ammu tarbinud keedetult.

[linnakodanik]

Suured tänud! Ilmselt ideaalilähedane vastus, nii põhjalikku infot ei osanudki loota.
Jah, pumbatavad filtrid kindlasti paremad, saab lihtsamalt vett varuda. Päris kallid küll, vaatan, et näiteks Matkaspordis need 100+ €. Ei taha seda algaja viga teha, et kohe kõiksugu kallisse varustusse armuda, enne tahaks ikka kogeda, kas ja kuidas tegevus ise istub.

[margusl]

Siin on suht palju ka Sawyer Mini kasutajaid, hea väike, liikuvaid osasid ei ole ja hind talutav.
Aegviidu looduskeskuse juures oli vähemalt paar aastat tagasi salvkaev.

[Tarmo]

Varem, kui minul veefiltrit veel polnud, siis kasutasin vee joogikõlbulikuks muutmiseks keetmist. Aga suvel palava ja niiske ilmaga kui vett just kõigerohkem kulub on jube tüütu vee jahtumist oodata, eriti kui joogipudel kuuma ei kannata.
. Metallist (või kuumakindlast plastikust) joogipudelisse võib kohe keeva vee valada ja edasi liikuda.

[Meelis76]

Selline asjandus on ka veel

http://www.matkatarbed.ee/oc/water-to-go-veepudel-1" onclick="window.open(this.href);return false;

Pole tõsiasjalikumalt katsetada jõudnud, kuid ühe pudelitäie filtreeritud/tarbitud Valgejõe vee peale ei pahandanud seedeelundkond sugugi. Suuremahulisem tarbimine/katsetamine plaanis paari nädala pärast

[Taimo]

Jäi silma, et Liiapeksist on harjumuspärane matkatee infotahvel kadunud ning raja märgistused teise kohta kolinud. Kuna elan ise seal lähedal, siis asusin asja uurima ning tõepoolest - Viru raba ja Järvi pikkjärve vahelist trassi on muudetud. Uue raja kohaselt tuleks Liiapeksist (Loksa teeristist) liikuda 3,5km piki Tallinn-Narva maanteed ida poole ning pöörata alles Kemba juures lõunasse. Uus rajalõik on endisest 3km pikem ning minu hinnangul igavam. Tõsi küll, umbes 1,5km lõik endisest trassist oli väga ebameeldivalt rööpas ja mudane ning nõudis jalgrattaga läbimiseks ikka tugevat tahtmist ja korralikku pingutust. Üsna sarnases seisus on see lõik olnud vähemalt viimased 10 aastat. Ei teagi, kas põhjuseks on olnud jahimehed või muidu mudasonkimishuvilised.
Kas teadjamad oskavad kommenteerida - tehti see trassimuudatus tollesama raske rajalõigu pärast või olid muud (nt. maaomandi) probleemid?

[scabere]

Piusa kandis (ühel teisel matkateel) on samuti suve jooksul rajamärgised sinna tekkinud, kus neid varem ei olnud.

[Metsamyhin]

... Tõsi küll, umbes 1,5km lõik endisest trassist oli väga ebameeldivalt rööpas ja mudane ning nõudis jalgrattaga läbimiseks ikka tugevat tahtmist ja korralikku pingutust. Üsna sarnases seisus on see lõik olnud vähemalt viimased 10 aastat. Ei teagi, kas põhjuseks on olnud jahimehed või muidu mudasonkimishuvilised.
Kas teadjamad oskavad kommenteerida - tehti see trassimuudatus tollesama raske rajalõigu pärast või olid muud (nt. maaomandi) probleemid?

Olen kuulnud, et see oli maaomaniku soov, kuna matkarajal pidevalt sõitvad ATV-d olid ta väljavihastanud.
Enamike rajamuudatuste taga on meelt muutnud või vahetunud maaomanikud.

[Taimo]

... Tõsi küll, umbes 1,5km lõik endisest trassist oli väga ebameeldivalt rööpas ja mudane ning nõudis jalgrattaga läbimiseks ikka tugevat tahtmist ja korralikku pingutust. Üsna sarnases seisus on see lõik olnud vähemalt viimased 10 aastat. Ei teagi, kas põhjuseks on olnud jahimehed või muidu mudasonkimishuvilised.
Kas teadjamad oskavad kommenteerida - tehti see trassimuudatus tollesama raske rajalõigu pärast või olid muud (nt. maaomandi) probleemid?

Olen kuulnud, et see oli maaomaniku soov, kuna matkarajal pidevalt sõitvad ATV-d olid ta väljavihastanud.
Enamike rajamuudatuste taga on meelt muutnud või vahetunud maaomanikud.

Ja RMK matkatee mujale viimine peaks vähendama ATV-dega sõitmist Ise küll selle peale ei tuleks, et siin mingi seos võib olla.

[Metsamyhin]

Eks maaomanik virutab kõigile sama puuga. ATV-dega ka 'matkatakse'.
Saab eramaale sisenemist keelavad märgid üles panna. Need kehtiksid kõigile.

[Jants]

Ma mäletan et Liiapeksi- Aegviidu matkaraja algus oli juba mingi 6 a tagasi maaomaniku poolt kinni pandud...ju siis nüüd tehti ametlikult...

[Taimo]

Ma mäletan et Liiapeksi- Aegviidu matkaraja algus oli juba mingi 6 a tagasi maaomaniku poolt kinni pandud...ju siis nüüd tehti ametlikult...

See võis olla küll umbes 6 a tagasi, kui tehti väiksem muudatus, et rada varasemalt tühjalt seisnud maja hoovist enam läbi ei läheks.

[Jants]

Ma ei mäleta et seal mingit hoovi oli... Lihtsalt metsas tulid matkarajal lindid vastu ja tekst "eramaa, läbikäik keelatud" Läksin sealt ikka läbi, ega tagasi enam minema ju ei hakka...

[mellowrahu]

Suvel plaanis teha oma esimene pikk matk ehk Oandust Iklasse,plaan kasutada telgi asemel rippvoodit(hammock) ja 3x3 tarpi,oskab keegi õelda kas kõikidesse teepeale jäävatesse RMK platsidesse on võimalik seda üldse üles panna?Igasugune nõu ja soovitused mida võiks selle rajaga tarvis minna on ka tere tulnud.

[uuspoiss]

Riputamise kohta ei julge kindlalt väita (enamik on ikka metsas, Ardu veehoidla juures oli üks enamvähem parkimisplatsil), aga mul läks selle raja peal nii, et kaasas olnud telki läks kaks korda vaja, ülejäänud ööd oli parasjagu mõnus lõkkekoha pingil või laual veeta:) Kui kõike kaasa vedada ei taha, siis tasub toiduga varustamine läbi mõelda, poodide asukohad ja lahtiolekuajad selgeks teha, neid palju sel rajal ei ole (4-5 tk ehk kokku?).

[ullivilli]

Rippvoodit saab kindlasti igal pool kasutada.
Paunküla veehoidla lõkkeplatsi taga, kõrval on puid murdu... Paras fekaali kohal hõljuda, kuna maa telki sinna ma panna ei tahaks.

Kasvõi katusega laua kohal, katuse all või mõned sammud lõkkekohast eemal.
Eestis ei ole ühtegi nii lagedat kohta ette tulnud, kus ei olek seda võimalik teha.
Igaks juhuks võiks olla kaasas piisavalt nööri.

PS mida sa Soojustusena soovida kasutada.

[Tanel]

Suvel plaanis teha oma esimene pikk matk ehk Oandust Iklasse,plaan kasutada telgi asemel rippvoodit(hammock) ja 3x3 tarpi,oskab keegi õelda kas kõikidesse teepeale jäävatesse RMK platsidesse on võimalik seda üldse üles panna?Igasugune nõu ja soovitused mida võiks selle rajaga tarvis minna on ka tere tulnud.

Kellissaare lõkkekohas minu mäletamistmööda ei saa kiike riputada. Variant on laua kohale riputada või minna mõnikümmend meetrit teisele poole teed kus on mõnus männik.

[ullivilli]

Päris lõkkesse ei saa riputada, kuid variant on laud või siis pilte vaadates mõned sammud eemal.

https://files.voog.com/0000/0030/9870/p ... saare3.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;

[mellowrahu]

On RMK platsid tavaliselt inimesi täis ka?

[mrWilson]

Suvel tasub ikka arvestada sellega, et pead kellegagi laagripaika jagama, eriti nädalavahetustel. Kui plats juhtub veel kuskil veekogu ääres olema siis veelgi enam. Parim aeg RMK platsidel "laagerdada" on hooajavälisel ajal.

Küsin siinkohal kohe vastu, et kui tähtis on üldse jalgsimatkal RMK platside olemasolu?

[mellowrahu]

Minu jaoks ei olegi väga tähtis aga tahaks kohta kus kedagi väga ei segaks ja saaksin oma rippvoodit kasutada.

[Nohik]

Siis vist on mõistlikum olematuid radu käia.

[mrWilson]

Siis vist on mõistlikum olematuid radu käia.

Päris võpsikusse vast pole mõtet inimeste hirmus ronida.

... aga tahaks kohta kus kedagi väga ei segaks ja saaksin oma rippvoodit kasutada.

Mis sind takistab laager püsti panna inimestest eemal? Leiad suvalise koha kus meeldib ja ongi korras sellega. Ei pea alati olema pingid-lauad-peldik plats.

[Tanel]

Süsteem lihtne: Kui oled enda jaoks mõne rmk lõkkekoha ööbimiseks välja vaadanud, lähed seal läbi, võib-olla teed mõned toimingud seal mis vaja ning astud paarsada või ka rohkem meetrit edasi ning jääd laagrisse.
Kui mina mitmeid aastaid tagasi Oandu-Ikla rada tegin ööbisin alati mõnes rmk kohas, sest kogemust ja julgust üksinda matkata oli vähe. Teatud taristu oli minu jaoks oluline. Tegin selle jalgsimatka kunagi augusti keskel, siis jagasin ööbimiskohta ainult viimasel ööl kaheksast teiste matkajatega. Sellest ajast peale on kindlasti matkateed populaarsemaks muutunud ning rahvast liigub rohkem.