Matk Soomes jalgsi või rattaga 2016

[Nohik]

Tarbi kolin siia ümber. Ajasin pada. Maapinnalt tuleb siiski laius 2.91 m ja sügavus 2.27 m, vaia kõrgus 1.9 m.
Joonisel madrats on 0.7 x 1.9 m. Alla selle, kui püsti seista ei saa, valiks juba muu kujuga tarbi.

2.7x2.7 tarp

2.7x2.7 m , 1 nurk püsti asetusega, alt laius 2.56 laiemast kohast, 2.37 sügavus. Saab magada nii pikuti kui risti, kuidas parasjagu pähe lööb ja püsti seista.

Seal on mingi pikendus juurde pandud, kui küsimus otsingusõnades, siis näiteks "tarp pole extender". 190cm tundub nii plagu suuruse poolest (6x6+ m?) kui käimistoigaste tarvis jõhkralt kõrge, MLD suured midid on näiteks 175cm ja nende jaoks nad toika otsa käivaid lihtsalt lisatorusid enam ei soovita. Eks variadid velcro ja nööriga majandamiseks jäävad.

[Nohik]

Aga kui nüüd ühistransporti seda ja teistpidi liidan, siis karm tõde on, et autotäis matkaseltskonda saab igat pidi odavamalt. +see, et lennuki puhul peaksin osa sööki Soomest ostma, mis tähendab, et see võib olla vähem läbimõeldum ja raskem. 150 euri per nase eest on igatpidi 4 inimest Näätämös (Utsjokis või Kilpisjäril) ja tagasi. Ei pea ju kõik sama rada käima.
Kui puhkuse lootus üldse tekib, siis käin ikkagi tõenäoliselt kambakesi autoga minemise versiooni välja.

[Tarmo]

Tarbi kolin siia ümber. Ajasin pada. Maapinnalt tuleb siiski laius 2.91 m ja sügavus 2.27 m, vaia kõrgus 1.9 m.
Joonisel madrats on 0.7 x 1.9 m. Alla selle, kui püsti seista ei saa, valiks juba muu kujuga tarbi.

tarp1.PNG

2.7x2.7 m , 1 nurk püsti asetusega, alt laius 2.56 laiemast kohast, 2.37 sügavus. Saab magada nii pikuti kui risti, kuidas parasjagu pähe lööb ja püsti seista.

Seal on mingi pikendus juurde pandud, kui küsimus otsingusõnades, siis näiteks "tarp pole extender". 190cm tundub nii plagu suuruse poolest (6x6+ m?) kui käimistoigaste tarvis jõhkralt kõrge, MLD suured midid on näiteks 175cm ja nende jaoks nad toika otsa käivaid lihtsalt lisatorusid enam ei soovita. Eks variadid velcro ja nööriga majandamiseks jäävad.

Soomlased kasutavad sellist asja : http://koti.netplaza.fi/~hw1/loude.htm" onclick="window.open(this.href);return false;

[Nohik]

Soomlased kasutavad sellist asja : http://koti.netplaza.fi/~hw1/loude.htm" onclick="window.open(this.href);return false;

Materjali koguselt identsed, mul 7.29m², soomlastel 7.36m².

Pildi järgi võiks arvata, et ka nende oma kasulik kõrgus on ca 1.9 m, edasi on nokk liifa terav, sama hästi võiks nöör olla.
http://koti.netplaza.fi/~hw1/varuste.htm#TELTAT" onclick="window.open(this.href);return false;
Nad vist installivad nii, et all on horisontaalne serv. Siin on mul jälle hirm, et kõva tuulega on parem, kui viltune serv maani on. Nööre on ka vähem.
Samas, nende versiooni all olen vist kahte meest vedelemas näinud, minu oma all on see küsitav.
Neil on nii keeruline lõige ka, et ei oska lambist põhjapindala välja arvutada.

Olen selle üle mitu korda mõelnud, et kas see lõige on kasulik ka, või on lihtsalt disain.

Ja nende jooniselt vist on selle kaare raadius puudu, mis on 2.715m, so 18.5 cm tipust sissepoole on kaare keskpunkt.

[Nohik]

Mulle hakab üha rohkem meeldima hoopis Näätämö alune. Seal hakkab kivine maa sisuliselt tankla tagant. Erinevate piltide järgi võiks arvata, et niiöelda siledat graniiti on seal suhteliselt palju ja samuti millegipärast üksikuid puid ja metsatukakesi. Ka kaljuseid järvekesi on suhteliselt palju. Ja kui käia kannatab, saab teepikkust Vätsäri poole pikemaks venitada.
https://www.google.ee/maps/@69.5055403, ... i-FM?hl=et" onclick="window.open(this.href);return false;

[Nohik]

See on lõikelt põhiõtteliselt tipi, mida on lõigatud keraga, kui see väljaulatuv disain-nokk välja jätta. Nokk on tuletatud tõenäoliselt, nagu oleks osa tipi kaikast riide külge jäänud. Jah, ristipidi mahuvad kindlasti 2 inimest all magama, saab installida erineva kõrgusega ja vedada hõlmad laiali või kaarjalt kokku. Disaini mõttes kindlasti šefim.
Iseenesest pole raske valmistada ka koormakattest. Vaja 5.03 x 2.72 tükki koormakatest ja tarbigrippe.
Servad lõikaks jootekolviga ja tugevdaks hargnemise vältimiseks silikooni või sobiva liimiga. Kaal peaks kokku igati alla kilo jääma, kui vaiu kaasa ei vea.
Kes viitsib, võib õmmelda paremast materjalist.
Üksi käimiseks võib-olla saab veidi suurust maha tõmmata.

edit : Ja üsna kindlasti pingutub see tarp ilma nokata paremini. Samuti on võimalik lühemat kaigast kasutada. Teraviku koht on mõtekas kujundada selliselt, et gripi kese jääb tippu, kangatükk olema veidi suurem. Hõlmad pingutuks paremini. Aga ei juhtu ka midagi hullu, kui lõigata välja, nagu joonisel ja panna grip 8 cm sissepoole.

http://koti.netplaza.fi/~hw1/loude.htm

[Nohik]

Selle teen koormakattest varsti valmis, panen välja peale seisma, vaatan, kui ruttu tuul tükke teeb.

[Tarmo]

Selle teen koormakattest varsti valmis, panen välja peale seisma, vaatan, kui ruttu tuul tükke teeb.

Ega sellest koormakattest polegi midagi eriti ettevalmistada - võtad nööri ja peatäie käbisid või kive ja lihtsalt paned püsti.
Koormakattet pole vist mõtet koduse õmblusmasinaga õmmelda - hakkab hargnema.
Kui õmmelda, siis ikka üheltpoolt hõbedasest õhukesest kangast, (eile Tallinnas Tartu maantee Abakhanis seda kahjuks polnud)
Spetskangas on kergem, võtab vähem ruumi, peegeldab soojuse tagasi, on koduse õmblusmasinaga õmmeldav ja ei krõbise nii palju.

[Nohik]

Ma ei õmbleks koormakatet üldse. Tahaks võimalikult odavalt teada, kuidas ta tuule käes käitub.

[Jants]

Iseenesest pole raske valmistada ka koormakattest. Vaja 5.03 x 2.72 tükki koormakatest ja tarbigrippe.
Servad lõikaks jootekolviga ja tugevdaks hargnemise vältimiseks silikooni või sobiva liimiga.

Servad saab miski teibiga üle kleepida, Gorilla teip oleks ideaalne aga kallis... Liim või silikoon sellise materjali külge ei hakka. Läbi teibi on ka hea öösisid lüüa, kuhu vaja, jääb piisavalt tugev...

[Nohik]

Ma loodan nende peale http://www.ebay.co.uk/itm/261973798718" onclick="window.open(this.href);return false; , sain enda portsu kätte. Kindlasti tugevamad kui needid.

Silikooni osas ma pole kindel, see tuleb vedeldada, et kiudude vahele roniks, siis moodustab omaette tervikliku struktuuri ja ei lase kangal hargneda. Rohkem pole vaja. Ega see asi igavene nagunii pole. Ma eeldan, et koormakate on piisavalt jäik ise, kui hargneda ei saa.
Nende krdima erisilikoonidega on meie poodides see jama, et enamus on aegunud või lihtsalt riknenud. Kindlasti peab enne katsetama, kas üldse tahkub.

Liim on selleks kindlasti olemas, aga võib olla mõttetult kallis nii ajutise asja jaoks. Würthil on üks mastiks, mis võiks sobida, aga selle tuub võib olla üle 30 euri praegu. Ja on ainult musta ja halli. Kunagi krooni ajal oli ka väiksema liimituubiga saada (mitte jaemüügis), siis maksis tuub 250 eek. Remontisin sellega PVC süstakatet, seega peaks liimima. Geotekstiili müüjate käest võib saada mingit musta värvi vedelat ollust, mis vist on natuke odavam. Ma kahtlustan, et sama asi, lahustiga vedeldatud. See würthi mastiks oli ka nitrolahustiga vedeldatav, aga siis kuivas mitu päeva. Aga kuna siinne müüja on hakanud PE kangast müüma, ma pole kindel, et siit enam saab.

Ka muud väikses koguses müüdavad PVC liimid on üsna kallid, ca 25ml 5-8 euri. Nii, et võiks sama hästi korraliku tarbi osta.

Koormakattetarp on ikka selline hardcore värk, et kahju poleks, teed julgelt tuld jne.

[sepaonu]

Ma selle koormakattetarpi juures ei saagi aru, et mis teoreemi sa tõestad ja kuidas see haakub selle teed julgelt tuld, pole vaja karta teemaga, kõnnid tundrasse, põletad selle tarpi maha, kõnnid välja ? Mis selle normaalse telgi või tarpiga ikka juhtub, normaalses kauguses on nad lõkkest, igat sädet karta, siis ei tohiks ise ka oma riietega lõkkele lähemale minna. Omale jääb selline mulje, et mässad selle koormakattega sellepärast, et ei suuda seda peast välja visata. Elu on liiga lühike, et oma kauaoodatud ja pikalt plaanitud tundrareis prse keerata mingi koormakattega.
See selle koormakattega ei haaku, a suht lollikindlad pvc möginad, mida ise kasutanud olen, on Sikaflex 291i Marine ja Amazing Goop marine.

[Nohik]

Ei, ma ei lähe kindlasti tundrasse koormakattega.
Aga ma tahan enne kodus katsetada, misasi see tarp üldse on.

[Jants]

Pvc liimid ei pruugi ka koormakatte polüetüleeni liimida...

[Nohik]

Suudad mind rabada, ma muidu arvasin, et need PVC-st on. Aga kui nüüd netti loen, siis on PE täiesti olemas. http://lektar.ee/koormakatted/koormakate" onclick="window.open(this.href);return false; .
Mine või poodi vaatama, mis neil ehituspoe omadel pakendil kirjas on.

[Nohik]

Aga kui PE on, siis peaks saama ju lihtsalt triikrauaga kiud kokku sulatada, näiteks mõne cm ulatuses servast.

[sepaonu]

Ei, ma ei lähe kindlasti tundrasse koormakattega.
Aga ma tahan enne kodus katsetada, misasi see tarp üldse on.

No kuna see soome matkateema on jalgrattast liimideni ja kõik on kõigega seotud, uued mõtted kogu aeg tekkivad, siis raske aru saada küll, et mis parasjagu seis on, alguses oli jutt, et

et mingi katte meisterdan ise. Midagi selle sarnast: https://www.google.ee/imgres?imgurl=htt" onclick="window.open(this.href);return false; ... MwhGKB8wHw . Aga kui parasjagu vaba raha peaks olema, võib-olla ka ostan.

eks sa siis valgusta, et millisest materjalist tundra jaoks kavatsed teha selle.
Selle tarpiga on ju ka vist selline asi, et kes mida tarpiks nimetab, kellelegi tarp seostub ainult varikatusega, kellelegi varikatusega, mida saab paljudel viisidel igasuguseks varialuseks või telgilaadseks voltida, isegi sellist tarptent väljendit olen märganud.

See P materjal ongi segadusse ajav, sõnaalgus sarnane, lõpud teised, jäigad ja pehmed. Tavainimene silmaga ei määra midagi. Ma suht palju tegelen igapäevaselt erinevate polypropyleenidega, erinevad tooted alates vatilaadse ja lõpetades nöörilaadsetega, no sünonüüm võiks olla heinapallinöör või pakkenöör, on liimitav. PE seostub mul eelkõige sõnaga kile ja väga harva on vaja olnud seda liimida ja alati peavaluks osutunud, Kõige rohkem tuleb selle peavaluga meelde nimi technicqll vms, mingitel aegadel oli neid pensukates suht lahedalt saada igasuguste vastikute pehmete PE, PP, PVC jne liimimiseks

[Nohik]

Selle tarbi teema kolis siia, et teist teemat mitte reostada. Nagu aru saan, siis reostasin ikkagi.

Nii palju on seotud, et mingi katte ma tahan kaasa võtta. Ei tahaks niru ilmaga ei vihma käes olla ega telgis konutada. Kui paremat ei jõua osta, siis ostan lihtsalt Abakanist kergema tüki kunstsiidi, õmblen kokku ja immutan silikooniga.
Varakevadel tahan katsetada, kuidas selle all magada on. Seda saan katsetada ka Abakani minemata, mul on maja renoveerimise ajast koormakatteid päris hulga aidas rullis.
Olen 3x tundras olnud autoga. Kõik 3x olen juuli algul ka +2 ära kogenud. Enne matka peaks mul olema selge, kas saan ilma telgita hakkama. Või kas vajan mingit lisakotti ümber magamiskoti, et ära ei külmuks. Olen telgikatte all ööbinud küll, aga soojema ilmaga. Samuti on mu jaoks üsna ebaselge, mis juhtub, kui tuul otsustab keerutama hakata. Mis juhtub, kui järsku puhang otsast sisse puhub. Kui kate on ka viiluna installitav, saad lihtsalt märjaks. Selles mõttes oleks kandiline tükk lollikindlam lahendus, seda saab eri viisidel üles panna.

Selle hardcore jutuga mõtlesin, et kui tahaks umbes jaanipäeval vihmaga lõkke ääres kasutada, oleks koormakate sobiv odav materjal. Ei haaku siia teemasse.

Mis seda koormakatte materjali puudutab, on üha segasem. Tuttav ütles, et vanasti oli isegi PP-st tehtud. Ise ka mäletan, et üks pudenes kunagi tõesti ilma käes täitsa ära. Et samahästi võib suvalisest kiust olla, pakendil polevat enamasti kirjas. Kui 1 müüja rõhutab, et on PE, see võib pigem viidata kindlale kvaliteedile j aomadustele.

Kui Soome teema vahepeal kokku võtta, niipalju olen ise targemaks saanud, et rahalistel põhjustel oleks rattaga minek ülimalt kahtlane. Kogu varustus saaks liiga kahtlane. Kui jala minna, pole rahaliselt väga suurt vahet, kuhu minna, nagu pileteid analüüsides on selgunud. Välja on kerkinud uskumatu võimalus, et hea õnne korral on võimalik põhja ja tagasi isegi 99€ eest lennata. See on suunanud mõtteid, et varustus tuleb igaks juhuks tõsisemalt üle vaadata, äkki veab välja kuidagi lendude limiidi. Ei ole ka unustanud, et keegi siin teema algul küsis, et kas saaks kaasa. Võib-olla koorub välja hoopis huvigrupp,kes läheks augusti algul autoga põhja. Antud loos on aga kahtlane mu enda puhkus. Raske on midagi kokku leppida.
Praegu pean eesmärki, et hiljemalt juuni lõpuks oleksin varustatud ja katsetatud, ka mitme teekonna kaardid valmis, et võimalusel minna, kuhu soodsad piletid peaks saama.

[Evelyn]

Tere,
igaksjuhuks mainin, et pööra tähelepanu ka sellele, et kas antud rahvuspargis on lubatud vabalt rattaga sõita. Osades on lubatud ainult ettenähtud radadel. Ja magamiseks kindlasti tihe sääsevõrk kaasa, sest need paganama "poltiaiset" (vist kuidagi nii nad nimetavad neid elukaid) põletavad ikka hullusti ja nende parved on tuuletu ilmaga massilised. Sääsed on köki-möki nende kõrval Esmaabisse viska igaksjuhuks Zyrteci tbl-id. Me käisime mõned aastad tagasi UKK-s 21-29.08, ööd olid 0...-6C. Sõitsime öörongis tavaistmetel Rovaniemi, vähe rahvast oli ja sai isegi kuidagi magatud vastastikku istmetel. Edasi läks jaama kõrvalt buss, sinised postid sõidusuundadega ilusti märgitud. Bussipiletid ostsime edasi-tagasi variandi, see on soodsam. Rongipiletid on 3 kuud enne sõitu soodsamad.

[Nohik]

Rattaga minek jääb ära, sellega on lihtsam. Käimispiirangutest tahtsin millalgi küsimuse tõstatada küll. Ma ei loe tegelikult ei soome ega inglise keelt vabalt. Aga marust kuskilt Kevo kanjoni materjalist jäi mulje, et rajast ei tohi kõrvale astuda. Kas sarnaseid piiranguid on ka mujal? Vätsärist on vähemalt filmimaterjalist jäänd mulje, et suvalt tatsatakse ringi.

[sepaonu]

See selgitav jutt tarpist ja soome teema vahekokkuvõte on kõik arusaadav mulle. Tarpi isetegemine on sama, nagu kõik isetegemised, mul need isetegemised, milles ma kodus olen, need muidugi lähevad ludinal ja kõik need isetegemised, mis on hall ala, need enamasti raha ja aega mõõtes maanduvad miinuspoolele ja seda kompenseerib muidugi isetegemise rõõm ja kogemus, mida saab kuskil mujal ära kasutada
Reeglid on reeglina rahvusparkides ja kaitsealadel ja üldine reeglite reegel on see, et seal kus lõppeb tsivilisatsioon ja keelavad ja juhatavad sildid, seal algab see reegel, et mine kuhu saad ja kuhu jõuad.
Vätsarikandi kalastuse koha pealt mainiks, et kuna üle pika aja on toimunud olulised muudatused soome kalastusseaduses, siis segadust on palju. Põhiline vastuolu on see, et inari ja lähivesikonnad on selline kant, kuhu pannakse päris palju kala ja raha sisse ja üritatakse ka lubasi müüja, seisuvees ehk järvedes võib siiski püüda üldise maad katva loaga (kah üks oluline muudatus sellest aastast vana maakondade lubade asemel) Kui valimatult igal pool tahad püüda, ka jõgedes, siis mälu järgi luba 1564

[Nohik]

Tarp oleks mulle selline poolhall ala. Olen nõukaajal telgi õmmelnud ja immutanud, 2 katega süsta teinud ja ühed matkapüksid õmmelnud.
Ahjah 2 seljakotti ka teinud, ühe süsta ja kola jaoks, teise väiksema kergemaks matkaks. Aga mäletan, kui esimest kord langevarjusiidi lõikasin diagonaalis, peale lahti lõikamist oli õmblus veerandi pikem, see ajas juhtme kokku küll.
Tarbiga oleks kõige koledam see, kui ostan tarbi, mis ei toimi. Siis olen hulga raha hakkama pannud ja tarpi ka pole. Kuna materjali on käes, saan paar erinevat koju üles panna ja nendes ööbida kevadel. Koormakattega on lihtne katsetada, neid ei pea õmblema.
Kui aeg peaks ruska peale jääma, kaalun tõenäoliselt mingi kergema pooleteistinimese telgi ostmist.
Kui unenägusi uskuda, siis võibki nii juhtuda, et alles ruska ajal saan suure ponnistamise peale jooksu.

[Tarmo]

Kaugemal põhjas ei maksa rajalt vene piiri poole väga minna - Soome üks väheseid riike mis pole maamiinide keelustamise leppega liitunud.

[Nohik]

Selle peale ausalt öelda ei mõelnud.
Aga see toob meelde ühe teise küsimuse, kas seal on muidu okey, kui suvalisest kohast Norra ja tagasi kõnnid?

[tripp]

Nomaeitea. Mul on pere Soomes matkanud, ise veel ei ole. Kirjelduse järgi on seal kõik imelihtne. Lähed, jalutad majast majja, telki pole vaja, üldse midagi pole vaja. Odav olevat kah, viiepäevane matk Pallasel tuli alla 100eur inimene, selle sees kõik kulud Tallinna sadamast alates miinus tee peal bensukates söödud söök.

Tahad sa matkata või mingeid imeasju ehitada?
Ja kui tahadki ehitada (sest ehitamine on pmst ju okei), siis nagu eespool küsitud - miks tahad sa sellega oma matka pekki keerata?
Vali sõbrad, vali aeg, vali rada, uuri ööbimine välja ja anna tuld!

Ja muide on olemas ka naabermaa Rootsi. See on veidi kaugemal, aga pmst pole suurt vahet, kas sa sõidad Põhja-Soome või Põhja-Rootsi. Roosi rajad on kõrgemal, mäed suuremad ja vaated avaramad-võimsamad.