Kajaki matk Narvast Iklasse

Vasta
Maailma kodanik
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 2
Liitunud: 16 Mär 2016, 22:50
Kontakt:

Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas Maailma kodanik » 16 Mär 2016, 23:05

Tere,

Mul on juba mõnd aega peas see plaan käärimas. Pole ennem midagi nii pikka ette võtnud, kuid hetkel tundub, et see suvi tuleb vähemalt proovida :)

Kas kellelgi on kogemust sellise matkaga?

Kasutaja avatar
triip
Huviline
Huviline
Postitusi: 158
Liitunud: 23 Okt 2012, 15:14
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas triip » 16 Mär 2016, 23:54

Ma arvan, et selle küsimuse õigem koht on kajak.ee foorumis või FB grupis Mereaerutamine.

Kasutaja avatar
Nohik
Guru
Guru
Postitusi: 1381
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas Nohik » 17 Mär 2016, 00:50

http://www.matkasport.ee/msweb.nsf/0ad6 ... 0eesti.pdf" onclick="window.open(this.href);return false;
All engineers are cyborgs

Taimo
Huviline
Huviline
Postitusi: 247
Liitunud: 31 Jaan 2011, 10:45
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas Taimo » 17 Mär 2016, 08:28

http://www.360.ee/blogi/30-matkad/veematkad?start=170" onclick="window.open(this.href);return false;

Maailma kodanik
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 2
Liitunud: 16 Mär 2016, 22:50
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas Maailma kodanik » 17 Mär 2016, 12:56

Tere,

Aitäh vastuste eest. Võtan kindlasti teema ülesse ka FB ja kavatsen kirjutada ka 360.

Kui kellelgi on veel kommentaare praktilisi soovitusi, siis kuulan huviga.

polarbear
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 551
Liitunud: 28 Aug 2013, 21:28
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas polarbear » 20 Mär 2016, 21:01

a) ohutus
b) navigatsioon
c) ilmateade

a) Põhjarannikul võib keset juulikuud vesi vabalt näiteks 9 kraadi soe olla....Paar päeva mõõdukat lõunatuult ja vesi on jääkülm. Kalipso või kuivülikond avamere (poolsaarte tippude vahelistel) etappidel päästab jama korral elu! Päästevest kergendab ainult laiba leidmist. Samuti võib tsüklonite vahetumisel poole tunniga peegelsiledast veest pooleteisemeetrise lainega möll saada. Sama äikesega. Kui sel hetkel näiteks Lobineeme-Purekkari-Juminda-Viimsi vahel täpselt oled... siis on pehmelt öeldes ...sandisti.
b) Udu tõuseb merel üllatavalt kärmelt. 5 minutiga oled piimapurgis, oma varbaid ka ei näe. Kompass, GPS, navigatsiooni baasteadmised, mingisugunegi merekaart on absoluutselt obligatoorne.
Arvesta ka sellega, et Sind ei ole vähegi lainetuses näha, sisuliselt istud merepinnaga tasa! Mootorpaat tuleb kruiisikiirusel 20-50 sõlme ja näeb-kuuleb sind siis kui juba hilja on. Radar kah ei pruugi näidata, kui selline asi paadil küljes ongi. Tee ennast nähtavaks!
c) mereolud onlines:
http://on-line.msi.ttu.ee/metoc/
tuule suund ja kiirus, prognoos
http://www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/tuul/
Soomlaste merepoide info

Merd ei pea kartma, merd peab austama. Meri möirapulle ei salli!
:)
Pilt

Kasutaja avatar
Nohik
Guru
Guru
Postitusi: 1381
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas Nohik » 21 Mär 2016, 10:26

Ega ma ei tea, palju sa vee peal sõitnud oled ja mitmekesi plaan minna. Ja kui ei ole sõitnud, ei tähenda, et minema ei peaks.
Põhiline, et vii marsruut ja enda võimed kooskõlla. Ehk ära liiga palju lõika.
Kõik need õpetused, kuidas kuidas kajaki uuesti püsti saab, on toredad, aga põhimõtteliselt pead arvestama võimalusega, et kaldani tuleb ujuda kompassi järgi. Näiteks mina ujun puhkamata 3 kilomeetrit, siis arvestaksin maksimaalselt (hea ilmaga) 2 km kaldast.
All engineers are cyborgs

Raimps
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 68
Liitunud: 17 Nov 2012, 18:43
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas Raimps » 21 Mär 2016, 11:36

Nohik kirjutas: Kõik need õpetused, kuidas kuidas kajaki uuesti püsti saab, on toredad, aga põhimõtteliselt pead arvestama võimalusega, et kaldani tuleb ujuda kompassi järgi. Näiteks mina ujun puhkamata 3 kilomeetrit, siis arvestaksin maksimaalselt (hea ilmaga) 2 km kaldast.
:shock:
Palun ÄRGE MITTE KUNAGI võtke omale mõttesse, et hakkate merel ümberläinuna, kalda poole ujuma!!! Merel on kajakiga kontakti kaotamine viimane asi mis sa tahad, et juhtuks.
"Mehe eluvaimu põhi ja tuum on tema kirglik seiklusjanu” C. McCandless

Kasutaja avatar
Nohik
Guru
Guru
Postitusi: 1381
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas Nohik » 21 Mär 2016, 12:57

Ja kui see viimane asi on toimunud?
All engineers are cyborgs

Raimps
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 68
Liitunud: 17 Nov 2012, 18:43
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas Raimps » 21 Mär 2016, 16:32

Esimese suurema pingutusega oleks esmatähtis kajakini jõuda. Miks esimesega? Sest iga järgnev on juba energiakulukam.
Merel on distantside hindamine äärmiselt raske, isegi kui eksida ainult 300m on see ujumisel suur möödapanek. Kõige kindlam viis kuidas surma saada on eemalduda kajakist.

Kui olla hea ujuja siis vee temperatuur mõjub ikka ehk keha hakkab jahtuma. Siit jahtumistabelist saab pilti vähe selgemaks: http://kajak.ee/index.php/turvalisus-ar ... ahtumisest" onclick="window.open(this.href);return false; Väike mõttelend juurde: harrastaja ujub ühte kilomeetrit BASSEINIS ca 25min. Kui on ümber mindud ja kontakt kajakiga kaotatud ning kui seda pole uuesti saadud on juba päris palju asju pahasti läinud. Väsimus, ebapiisav tehnika, terviserike, janu vms

Liigume ujumise poole!
Ujudes kaotad energiat, lisaks vee temperatuur, tavaliselt ümberminnes on loodusjõud mängus (lained ja tuul) + varustus mis seljas on. Võtame ÜKSKÕIK mihukse veetemperatuuri antud tabelist siis 2km ujumine kaldale = mitte hea lahendus.

Merele minnes oleks mõistlik anda oma tegevusest teada Merepäästele. Seal on sõbralikud ja abivalmis inimesed. Annad teada kes oled, mitmekesi- millega, kuhu liigute, mis on eeldatav kohalejõudmise aeg. Kui sihtpunkt on jalge all (või kui ka ei jõutud sihtpunkti) siis uus kõne, sest seda oodatakse. Kui ise ei helista, helistatakse sulle. Kõnele vastust ei saa, teatakse enam-vähem kustkohast otsida.

Mida võiks teha? Võimalikult vähe end liigutada, võtta vesti taskust telefon veekindlas kotis ja kõne merepäästesse.( Järgnevad kirjutajad võivad veel juurde lisada mõistlike variante.)

Statistika näitab, mida tehakse: Ujutakse kaldale-> avastatakse valearvestus(distants, vee temp, liigne energiakulu)-> uus idee!!!_ kui võtan vesti seljast ujun kiiremini, see segab-> Vest võetakse seljast- liigutakse kiiremini... aga mis hinnaga- Hiljem kopter leiab kajaki kenasti üles, reeglina hulpivat pead ei märgata, kui on üldse midagi hulpimas.

Kaldale ujumine on sõna otseses mõttes viimane asi mida tehakse!

Enne kui veele minna tehakse siiski endale selgeks päästmise ABC ja natuke veel!

Kasutan raamatu „Seakayaking safety and rescue“ autori John Lull´i sõnu: Kayaking is an activity that must be learned by doing. No book can be expected to replace on-water instruction, practice, and kayaking experience“
"Mehe eluvaimu põhi ja tuum on tema kirglik seiklusjanu” C. McCandless

Kasutaja avatar
Nohik
Guru
Guru
Postitusi: 1381
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas Nohik » 21 Mär 2016, 16:54

Ma vist pole optimist. Kunagi, kauges minevikus, kui oli aeg, oli mul loll komme iga matk süsta korra ootamatult ümber keerata.
Pooltel juhtudel kaotas kaaslane (erinevad) aeru. Neid kellel mõistus töö ei katke, on väga vähe. Neid, kes minuti jooksul uuesti mõistuse juurde tulevad, on oluliselt rohkem. On üsna tõenäoline, et kaob kas aer või paat või mõlemad. Alles jääb ainult see, mis keha külge seotud. Ja keha jahtub ka vees olles, mitte ainult ujudes.
All engineers are cyborgs

margusl
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 669
Liitunud: 15 Aug 2011, 17:10
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas margusl » 21 Mär 2016, 20:50

Raimpsi teemas ei ole midagi optimistliku, pigem konservatiivne riskihaldus, kus aerust ja paadist tuleb eluhinnaga kinni hoida. Ja kui sooloületusel aer läheb, on esimene liigutus varuaeru järele. Toed, pöörded ning grupi - ja enesepääste nii vahendite kui oskuste poolest ei ole mingi juutuubi vuuduu, see on arvestatav osa mereaerutamisest, mida drillitakse hoolega nii basseinis kui laines. Ja mitte ainult kusagil väljamaal, ikka siin samas ka.

Igatahes respekt kõigi vanakoolimeeste pihta, kes siiani elus (:

Kasutaja avatar
Nohik
Guru
Guru
Postitusi: 1381
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas Nohik » 21 Mär 2016, 21:55

Kui kõrge lainega veel paati ronib üksinda?

Aga kui järgi mõelda, ma vastu ei vaidlegi, ma lihtsalt hakkasin lõpust, sellest eelviimasest asjast, pihta.
Raimps kirjutas:Esimese suurema pingutusega oleks esmatähtis kajakini jõuda. Miks esimesega? Sest iga järgnev on juba energiakulukam. Merel on distantside hindamine äärmiselt raske, isegi kui eksida ainult 300m on see ujumisel suur möödapanek. Kõige kindlam viis kuidas surma saada on eemalduda kajakist. Kui olla hea ujuja siis vee temperatuur mõjub ikka ehk keha hakkab jahtuma. Siit jahtumistabelist saab pilti vähe selgemaks: http://kajak.ee/index.php/turvalisus-ar ... ahtumisest" onclick="window.open(this.href);return false; Väike mõttelend juurde: harrastaja ujub ühte kilomeetrit BASSEINIS ca 25min. Kui on ümber mindud ja kontakt kajakiga kaotatud ning kui seda pole uuesti saadud on juba päris palju asju pahasti läinud. Väsimus, ebapiisav tehnika, terviserike, janu vms Liigume ujumise poole! Ujudes kaotad energiat, lisaks vee temperatuur, tavaliselt ümberminnes on loodusjõud mängus (lained ja tuul) + varustus mis seljas on. Võtame ÜKSKÕIK mihukse veetemperatuuri antud tabelist siis 2km ujumine kaldale = mitte hea lahendus. Merele minnes oleks mõistlik anda oma tegevusest teada Merepäästele. Seal on sõbralikud ja abivalmis inimesed. Annad teada kes oled, mitmekesi- millega, kuhu liigute, mis on eeldatav kohalejõudmise aeg. Kui sihtpunkt on jalge all (või kui ka ei jõutud sihtpunkti) siis uus kõne, sest seda oodatakse. Kui ise ei helista, helistatakse sulle. Kõnele vastust ei saa, teatakse enam-vähem kustkohast otsida. Mida võiks teha? Võimalikult vähe end liigutada, võtta vesti taskust telefon veekindlas kotis ja kõne merepäästesse.( Järgnevad kirjutajad võivad veel juurde lisada mõistlike variante.)
Statistika näitab, mida tehakse: Ujutakse kaldale-> avastatakse valearvestus(distants, vee temp, liigne energiakulu)-> uus idee!!!_ kui võtan vesti seljast ujun kiiremini, see segab-> Vest võetakse seljast- liigutakse kiiremini... aga mis hinnaga- Hiljem kopter leiab kajaki kenasti üles, reeglina hulpivat pead ei märgata, kui on üldse midagi hulpimas. Kaldale ujumine on sõna otseses mõttes viimane asi mida tehakse!
Enne kui veele minna tehakse siiski endale selgeks päästmise ABC ja natuke veel!

Kasutan raamatu „Seakayaking safety and rescue“ autori John Lull´i sõnu: Kayaking is an activity that must be learned by doing. No book can be expected to replace on-water instruction, practice, and kayaking experience“
All engineers are cyborgs

margusl
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 669
Liitunud: 15 Aug 2011, 17:10
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas margusl » 21 Mär 2016, 22:29

Ilma harjutamata ei saa ka siledal veel sisse; re-entry rollil ei ole väga lainekõrguses vahet, mida raskemates oludes harjutatud, seda parem võimalus. Mis oludes keegi aerupadjaga majandades edukas on, sõltub suuresti harjutamise alla läinud tundidest. Sisse saamine on ainult osa teemast, paadil on vees ulpivast tüübist kõvasti rohkem purjepinda, meretuulega lahti lastes jõuad veel näha, kuidas alus kalda suunas täpiks paneb. Maatuulega on tavainmesel tunduvalt tohkem lootust elule, kui suudab end päästjatele võimalikult nähtavaks teha, ehk siis paadi küljes püsida.

Peale paadi alt minekut on päris välja ronimiseni ikka jupp aega. Korralikult tugesid võttes peavadki kõrvad märjaks saama. Ja pikki sooloületusi ei tee ju keegi lihtsalt esimeseks sõiduks. Ja ehk mitte ka kuivakata.

Üha rohkem rahvast siinsetel vetel on mingi BCU progammi või suuresti selle kava järgi tehtud õppe läbi teinud. Või vähemalt on seltskonnas mõni BCU tärn. Kui asi hindamiseni läheb, on kõige kiirem viis endale kriips peale tõmmata läbi aeru või paadi kaotamise ja võimalusi selleks antakse neil üritustel kõvasti. Kui hindamist ei ole, saab lihtsalt verbaalselt vastu näppe.
BCU tärnid on brttide viis kindla kondikava järgi aeru- ning mõlakunnidele koolitust anda ja oskust hinnata.

Kasutaja avatar
Nohik
Guru
Guru
Postitusi: 1381
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Kajaki matk Narvast Iklasse

Postitus Postitas Nohik » 22 Mär 2016, 06:50

Midagigi ilusat siin ilmas.
All engineers are cyborgs

Vasta

Mine “Kodumaal matkamine”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline