Toidud mägimatkal

Kõik matkatoidust, retseptid, soovitused, energianormid jne.
Vasta
Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 127
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Toidud mägimatkal

Postitus Postitas Hendrik » 09 Aug 2018, 11:33

Teema kus arutada spetsiifiliselt just mägimatkadele sobivaid toiduaineid, koguseid, menüü koostamist, toitumise taktikat ja muud säärast.

Panen teemale puid alla esialgu puhtalt oma isiklike kogemuste ja arvamiste pealt, mis on tekkinud viimase 15 aasta jooksul mägedes käies. Praktiliselt kõigil oma käikudel olen ise olnud ka menüü koostaja või koostamisel aktiivne kaasatargutaja ning lõpuks ise seda kraami ka näost sisse ajanud, seega mingi kogemus on olemas ja oma nahal testitud.

Mida üldse süüa ehk üldpõhimõtted

Mägimatka all siinkohal mõeldud siis laias laastus toimetamist mägedes kõrgustel 3000+, millele lisanduvad suured kõrgusevõtud, suur energiakulu (raske kott varustuse tõttu) ja külm-niiske-tuuline keskkond, mis mõjutab nii energiavajadust kui ka meeleolu. Nende asjaolude tõttu peab söögist saama piisavalt "kütet" et matkalised ühel hetkel jahukotina maha ei langeks vaid säilitaks töövõime ja teatud tugevusvaru ka siis kui asjad lappama lähevad. Väljumine piirkonnast võib olla keeruline ja seetõttu ei saa kuidagi ehitada matka põhimõttel et "kui kõht tühjaks läheb, jalutan poodi" või "söön nulu koorealust osa" või "küll mõne ritsika ikka leiab".

Et seljakoti kaal kontrolli all (st. vahemikus 30-40 kg) hoida peab iga varustuse elementi pika hambaga vaatama, ka sööki, aga söögi puhul saab enamasti kompromissi teha ainult toiduainete valikus, mitte kogukaalus. Seepärast peaks valima võimalikult hea energiatihedusega kraami, mis on pakendatud võimalikult kergesse taarasse ning on võimalikult kergelt valmistatav (aeg + küte + keetmise jebla võiks olla väike). Vähem kütet tähendav vähem kaalu kotis, kiirem keetmine samuti. Kiirem keetmine suurendab ka ajavaru. Arvestada võiks, kas ja kus peab tõenäoliselt sulatama vett lumest, mis suurendab söögiteo aega ja kütusekulu. Samuti on oma efekt kõrgusel kuna vee keemistemperatuur alaneb ja asjad ei kee nii hästi pehmeks. Samuti väheneb rasvade lagundamise efektiivsus kuna vajab hapnikku, mida kõrgel vähe. Gaasipriimustega on selline omapärane asi, et on mingi vahepealne tsoon kus nad hästi töötada ei taha (külmas gaas ei aurustu hästi), aga kõrgemal hakkab jälle paremini käima kuna välisrõhu langus kergendab gaasi väljumist balloonist. Bensiinipriimused on rõhumängudest vabad kuna seal tekitatakse rõhk manuaalselt.

Sööma peab

Normaalne kogus millega elab ära matkagrupp kus on mehi-naisi umbkaudu pooleks on 700-750g kuivtoitu päevas inimese kohta. Mida rohkem mehi, seda rohkem toitu peab olema kuna puudub varu naiste pudruportsudest. Väiksemad kogused on juba kahtlased, kuna ei kata enam kuidagi energiavajadust ja inimesed lihtsalt ei jaksa. Pooled vabandused teemal "olen lihtsalt nõrk" võib tõenäoliselt kanda kidura söömise arvele. Nagu targad raamatud ka täheldavad, tuleb ennast sööma sundida. Asjaolu et keegi kodus sööb hommikuks moosisaia ja õhtuks tassi teed ning vegan-pannkoogi ja "sellest täitsa piisab" ei ole pädev alus matkamenüü koostamiseks, seepärast ei soovita kogemusteta menüümeistritel anda seda matka planeerimise ühte tähtsamat tegevust naisterahvaste, taimetoitlaste, kaalujälgijate või muude toitumisviilijate kätte kuna tulemuseks võib paremal juhul olla matka katkestamine, halvemal juhul aga avarii inimeste adekvaatsuse kadumise tõttu.

Kui palju mida?

Menüü koostamisel on üks suhteliselt lihtne rusikareegel ja see on kuivainete kohta: väheste eranditega võib arvestada kõiki kuivaineid (tatar, riis, helbed, kuskuss, spagetid jne) 100g portsjon inimese kohta. Vähesed isiklikust kogemusest timmitud erandid on spagetid 120-125g ports (500g pakk neljale), manna 80-100g kuna on päris tummine ja ei pruugi sisse mahtuda, kartulihelbed 75-100g sarnaselt mannale tummine värk. Kui käia mitmel matkal järjest suht sama seltskonnaga, hakkavad reaalsed kogused paika loksuma vastavalt individuaalsetele eelistustele ja isikutele. Näiteks oma matkadel oleme praktiliselt välistanud magusad hommikusöögid (va vahelduseks manna), kuna nad lihtsalt ei anna piisavalt kütet et mootor päev otsa probleemideta käiks ilma kõhukorina ja torinata (puhtalt maitse asi, aga korduvalt testitud nii meeste kui naiste peal). Seega on söömine ka osa matka vaimse tasakaalu säilitamisest (vt. ka paki-kiirtoidud matkal).

Lihakraam putrude sisse võiks olla arvestuslikult suurusjärk 75g näkku, seega näiteks tavaline poekonserv neljale sööjale, koomaklubi pooleliitrine kuuele jne. Sama kogus on mõistlik ka lõunasöökide arvestuses, 75g vorsti on paras jupp, 75g juustu paras tükk närimiseks. Päevased kogused tuleks kombineerida kuivainekoguse otsa nii, et kogukaal annaks kokku soovitava päevase normkaalu. Erandid tulenevad matka taktikast vastavalt sellele, mis antud päevaks plaanis, kas saab teha lõket (laager orus), kas on eeldatavalt väga väsitav päev, puhkepäev kus aega küll jne.

Lõunad võivad olla nii kuivad kui ka keeduga, sõltub kuidas aega on. Lõunal võib keeta näiteks puljongit või teed, kui puljongisse panna veel nuudleid, vorstiports jne, saab päris tummise roa. Seda on väga mugav ka igaühel oma maitsele teha kui on suurem (termos)kruus. Kuiva lõuna tavaline koostis on näiteks mingi liha (vorst, konserv, kala jms), juust, puuviljad-marjad-pähklid, mingi magus (šokolaad, kozinak, halvaa, martsipan, iiris, kirju koer, küpsised jne), kuivikud. Kõik kokku kuskil 200-300g jagu näkku.

Pakendamine

Parim lahendus on alati osta kõik toiduained juba kodukamaral ning pakendada nad päevade või toidukordade kaupa eraldi nii, et matkal ei peaks enam pead valutama koguste ja kordadega. See süsteem toimib ideaalselt kui matkagrupp on normaalsuuruses, st 6-8 inimest. Paari inimese peale on toidukordade kaupa pakkimine jama kuna pakid tulevad väga väikesed. Siis on parem jagada kuivained portsjoniteks ja koondada kokku, näiteks 4x200g tatart, kust siis saab iga toidukorra jaoks ühe 200g paki võtta.

Pakendid ise võiks olla võimalikult kerged ja kompaktsed, tekitavad ühtlasi vähem prügi mida kaasa tassida. Tugevamad suuremad grip-kotid on head suuremate koguste toppimiseks, kuni grupi toidukorrani välja, väiksematesse saab toppida igasugu lisandeid nagu kuivatatud juurvili jms. Puisteained ja vedelam kraam on mõistlik panna plastpudelitesse, sõltuvalt sisust vahel suure avaga parem kasutada. Sinna siis suhkur, sool, jõujoogipulber, õli jne. Plastpudeleid on hea kotis igalepoole vahele toppida ja nad ei lähe katki. Kui tühjaks saab, saab kokku nätserdada. Kõike võib veel omakorda toppida riidest kottidesse, mis on tugevad aga ei pea vett.

Konservide plekk enamasti kaalub kõige rohkem, seega on hea kui lihakraam on kas kerges konservitaaras (Koomaklubi õllepurgikonserv) või üldse ilma taarata (suitsuvorst, vinnutatud liha/kala jms). Variant on konservid ka ümber pakendada, aga avatud konservi säilimine on kahtlane, eriti kui piirkonda sisenemisel on väljas +35 mitu päeva.

Nipet-näpet

Mõningaid suvalisi mõttemõlgutusi:
  • kauss ja kruus olgu normaalsetes mõõtmetes, minikopsikutega majandajad võivad puhtalt omaenda süül jääda piisava koguseta
  • kui söögiisu pole, peab ikka sööma kasvõi midagi. Romantilised ideed organismi märguannetest ja sisemisest tasakaalust mägimatkal ei toimi, neid võib praktiseerida RMK lõkkeplatsil, kus kabanoss on autoga 15min kaugusel
  • jooma peab ka piisavalt, ainult väike kohvi hommikul päevaks head ei luba, mida iganes sa igapäevaelus kodus köögilaua taga ka ei tunneks
  • toitumine mägimatkal =/= toitumine igapäevaelus. Võimaluse puudus menüüd täiendada tähendab et menüü on osa matka ohutuse ja matkajate teovõime tagamisest
  • närbsööjatel ei saa lasta menüüd koostada, see on matka õnnestumise, mitte maitse-eelistuste küsimus
  • igasugu valmis matkatoidud on toredad, aga kallid. Lisaks võivad hakata ajudele, kuna puudub rõõmustav element toiduvalmistamise näol, vahid lihtsalt kilekotti. Kiireks hommikuseks minekuks on nad aga väga hea variant.
  • mõnusaid toidulisandeid: kuivatatud röstsibul (Prisma müüb), kuivatatud juurviljad, kuivatatud tomat nii kuiv kui ka õlis variant (õli oma ei kannata pikalt kuuma, läheb käärima), tšilli, igasugu maitseained millega luua matkal vaheldust.
  • spordijoogi pulber on hea asi, lisab maitset ja kasulikke aineid lume- ja liustikusulavette. Üks isostari purk 2-le 2-ks nädalaks on nibin-nabin midagigi
  • bensiiniga maitsestatud söök ei ole väga hea (jälgi oma klaasriiet ilma kaaneta keetes)
Linke kah

Kaur Virunurme blogipost matkatoitude kogustest, seal on ka viiteid menüüdele (sh minu Uurali matka oma): http://kurinurm.blogspot.com/2018/04/ma ... gused.html

Kasutaja avatar
Nohik
Guru
Guru
Postitusi: 1264
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Toidud mägimatkal

Postitus Postitas Nohik » 09 Aug 2018, 13:41

Virunurme juures imestan mõistlike normide üle.
Makaroni ports 327 Kcal
Riisi ports 273.6 Kcal
läätsede ports 181.8 Kcal
kartulipüree ports 211.8 Kcal

Mis magusaid hommikusööke puudutab, olen nõus, paljudel on kella 10-ks silmavaade nagu hundil.
Mis (poe)konservi puudutab, see ei ole mõistlik kaugmatka või mägimatka söök, 78% vett. Ei saa ka öelda, et suitsuvorst palju parem oleks.
Koomaklubi konservi vist võib lugeda veevabaks, hea valik.
Moos ei ole mõistlik toiduaine kaugmatkal.
Kui mälu ei peta, siis teil on palju helbeid riisi jt asemel, see on kütet silmas pidades hea valik.

Lõuna ajal peaks sööma mitte näksima, hobuselõuna kulub kogu organismile ära. Siis on teine päevaosa sama võimas kui esimene.

Järgneva lõigu formaal-loogikaga ei ole nõus, energiatihedamate toiduainete valik võimaldab kogukaalu vähendada.
<<Et seljakoti kaal kontrolli all (st. vahemikus 30-40 kg) hoida peab iga varustuse elementi pika hambaga vaatama, ka sööki, aga söögi puhul saab enamasti kompromissi teha ainult toiduainete valikus, mitte kogukaalus...>>

Mis keetmist puudutab, raskematel matkadel peaks tegema toidud sellised, et need on dehüdreeritavad ainult keeva vee lisamisega ilma keetmiseta. Minu omatehtud söök liguneb edukalt ka Saku veeautomaadi kuuma veega, tõenäoliselt pole 100 kraadi.

Vitamiinidele ja mineraalidele peaks tähelepanu pöörama. Koomalaadne väsimus tuleb esimese matsuga pigem mineraalide puudusest.
All engineers are cyborgs

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 127
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Toidud mägimatkal

Postitus Postitas Hendrik » 09 Aug 2018, 14:14

Kauri blogi ilmestab hästi seda individuaalset aspekti, aga raske hinnata kui suur osa seal on grupi koosseisul, kui suur osa matkamarsruudi omapäradel.

Poekonserv pole suurem asi jah, liiga palju vett, aga mis sa vahel hädaga teed. Parim on alati ise keeta a'la koomakas. Suitsuvorstid tuleb ära kuivatada enne kui vähegi aega on, korralik täissuitsuvorst on igati asine.

Meie helbeid ei kasuta enamasti (tatra-, riisi- jms) kuna see helbepuder on selline pläust. Terved terad võtavad küll veidi rohkem aega, aga see-eest pakuvad silma- ja kõhurõõmu rohkem. Nauding on pikal matkal oluline vaimse tasakaalu säilitamiseks :D

Lõuna ajal söömine sõltub suuresti situatsioonist, vabalt võib juhtuda et pole aega ega kohta, sageli ka ilma et pikemalt süüa või midagi keeta. Kössitad kuskil kivi taga sulejope seljas, ajad oma kuivtoidu portsjoni näost sisse ja edasi. Näiteks talimatkal enamasti lõuna ei ole suur nauding mida venitada, kui just ilm mõnus päikseline pole. Kogus on mõnes mõttes maitse ja situatsiooni asi, näiteks miinuskraadide puhul ühel hetkel ei jaksa enam külma sööki närida, lõuapärad väsivad ära. Võib ju kõik söögi hommikul püksi soojenema toppida, aga praktikas sageli unustatakse jne.

Energiatihedamate toiduainete osas oli minu eeldus see, et juba olemuselt võtad sa niikuinii kaasa kuivtoidud. Võrreldes arbuusi tassimisega on muidugi võimalik kaalu 10x vähendada, aga tatar vorstiga vs riis singiga enam mingit erilist efekti ei anna, kogukaal muutub heal juhul 10% kogu selle kompunnimise peale.

Igasugu dehüdreeritud värgid on jah head, toidukuivatiga saab ise teha, me tegime juurikaid ja tomatit lisandiks, väga kerge aga hea maitsevaheldus. Panime siis toidu sisse jao pärast. Ja kuivatatud maasikaviile kisselli sisse, väga mõnus. Siin saab mängida sellega, et mis parasjagu päevaks plaanis. Kui vaja hommikul kiirelt minema saada, siis teed mingi kiire asja, kui aega rohkem, saab mõnuga keeta (eeldusel et kütet normi piires jätkub).

Vitamiinid-mineraalid tähtsad jah, spordijook aitab siin veidi, lisaks võiks olla kaasas mingeid kompleksvitamiine ja panna võib lisaks ka puhast c-vitamiini mitmekordselt üle normi (me panime 8-10 dražeed päevas, norm on 2), pidi aitama ka kõrgushaiguse vastu nagu kuskilt lugesin, ei mäleta enam kust.

Kasutaja avatar
Tanel
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 710
Liitunud: 19 Sept 2011, 21:36
Asukoht: Võru
Kontakt:

Re: Toidud mägimatkal

Postitus Postitas Tanel » 09 Aug 2018, 14:43

Lõunane söömine on talvisel matkal suhteliselt käigu pealt tegevus, seda eriti halbades oludes. Minul on tavaks saanud liikumise pealt näksimine ca paar tundi peale liikuma asumist, siis paari tunni pärast on väheke pikem puhkepaus külma toidu ja kuuma teega, saab jalga ka puhata ning õhtu oode on jälle jala peal näksimine. Enda jaoks pean seda heaks variandiks, sest niiviisi saab energia tarbimise ühtlasemalt ära jaotada, ei teki suurt energiakriisi enne hobuselõunat ning ka täis kõhust tingitud rammestust ca pool tundi kuni tund peale lõunat, mis tihti lööb üsna raskelt.
The size of your pack is relative to the size of your fear.

tripp
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 361
Liitunud: 18 Apr 2012, 23:22
Kontakt:

Re: Toidud mägimatkal

Postitus Postitas tripp » 09 Aug 2018, 14:44

Nohik - ma ei saa aru - kas sa imestad, et mu arvud on mõistlikud, või, et nad ei ole mõistlikud?

Menüü juures peab olema selge, kas see ongi KOGU söök või võtavad inimesed ise kaloreid juurde.
Kui lasta endal juurde võtta, siis tehakse seda alati liiga palju.
Grupi kaupa on planeerimine täpsem.

Samas on inimesed ise rahul, kui neil on ka midagi jagatavat.
Teed lõunapausi ajal salaja kiluvõileibu ja üllatad siis kaaslasi :)

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 127
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Toidud mägimatkal

Postitus Postitas Hendrik » 09 Aug 2018, 15:03

Panen lingi meie svaneetia menüüle, seal tabelis on ka varustust ja muud, menüü lehe saab alt valida:
Svaneetia 2018 menüü jms

Kasutaja avatar
Nohik
Guru
Guru
Postitusi: 1264
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Toidud mägimatkal

Postitus Postitas Nohik » 09 Aug 2018, 15:16

Läätsede puhul imestan, miks nii vähesega piirdud. Koos Hendriku väitega, et iga hinna eest peab sööma, tekib küsimus, kas midagi olulist on mainimata. Või kui ühel juhul piisab tüki maad väiksema kalorikogusega, kas siis ikka tegelikult peab ka makarone nii palju sööma?
Mul on olnud 3 eluperioodi, kus on tihedamalt Eestis rabamatkatud 8-20 inimesega. Neist kahel esimesel perioodil oli õhtune tüüpiline roog 175g makaroni + veerand kuni pool konservi + 50 g juustu per kärss + ketsup + sinep + majonees+leib+sai+moos+nutella+jne maitse järgi personaalselt. Ilmselt meenutas eemalt vaadates Rooma-aegseid orgiaid. Aga jah, millegipärast olid inimesed võimelised makaronitoitu kõvasti rohkem sisse toppima kui muid toite.
Mis lõunaid puudutab, see on ilmselt väga personaalne. Kui hakkasin pidama pikka lõunat, minu jaoks muutusid matkad nauditavamaks sama distantsi juures.
tripp kirjutas:
09 Aug 2018, 14:44
Nohik - ma ei saa aru - kas sa imestad, et mu arvud on mõistlikud, või, et nad ei ole mõistlikud?
All engineers are cyborgs

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 127
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Toidud mägimatkal

Postitus Postitas Hendrik » 09 Aug 2018, 15:29

Me oleme pannud läätsi ja kartulihelbeid 50:50, siis annab mõnusa pudru kokku. Sest 100g kartulit paisub maru suureks, läätsed lisavad tummisemat keha sinna. Makaroni läheb küll rohkem sisse, miks, ei tea. 125g matkal paras ports olnud siiamaani, 100g jätab tunde, et tahaks nagu veel. See jälle kaldub juba sinna matka meeleolu tõstmise/hoidmise kanti, kus vaja endale meelehead pakkuda.

Vasta

Mine “Matkaköök”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist