Suusamatk Põhja-Altaisse

Räägime matka planeerimisest. Kõigest- alates marsruudi koostamisest kuni vajaliku sokkide arvuni matkakotis. Küsi nõu ja jaga teadmisi.
Vasta
Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 206
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Suusamatk Põhja-Altaisse

Postitus Postitas Hendrik » 07 Sept 2018, 14:55

Hakkab jälle see jant peale, et vaja talvel minna suusamatkale. Nagu ikka, toksin siia veidi orgunniloogikat, et ajaloo annaalidesse ka midagi teistele suusamatka huvilistele jääks.

Piirkond
Sihtkohaks, mida juba eelmine aasta sai peilitud, on Põhja-Altai. Võib nimetada ka Kirde-Altaiks (Северо-Восточный Алтай), igal juhul on tegemist piirkonnaga, mis laias laastus jääb Teletskoe järvest edelasse ja Mägi-Altaist, kus asub näiteks Beluhha tipp, põhja. Piirkond on mõõduka kõrgusega, kõrgeim tipp on Šumultinski ahelikul asuv Bel, 2756 m. Piirkonda läbib mitu mäeahelikku, mille üldsuund on põhjast lõunasse, näiteks Šumultinski, Iolgo, Minski ja Altõn-Tu. Nendega risti on ala lõunaosas paiknev Tongoši ahelik. Kuna mäed pole väga äkilised, on see väga sobilik suusamatkaks. Nagu ühes venelaste kirjelduses öeldud oli, on tegemist lausa suusamatka piirkonna õpikunäitega, kus lihtsalt peab suusatama :D

Piirkonna kaart koos mingi pudrumudru infoga on nähtav siit:
https://drive.google.com/open?id=1DpNMH ... sp=sharing

Piirkond on suht inimtühi, lähemad asulad on Artõbaš, Kuzja ja Uimen põhjas, Edõgan, Chemal ja Elektromonar läänes ja lõuna pool sihuksed kohad nagu Ulagan, Aktaš jt. Piirkonna keskmest on neisse kõigisse linnulennult 70+ km, seega eraldatud kant. Erinevaid marsruute on seal tehtud mitmesuguste alguspunktidega nii Artõbaši, Uimeni, Aktaši kui muude asulate suunalt. Mingi maa peaks saama inimasustusest siseneda ka sõiduvahenditega, kuna vähemalt piirkonna põhjaosas toimub metsavedu ja talvel peaks teed olema mingil määral sõidetavad.

Logistika
Logistiliselt on sellele kandile kõige lihtsam läheneda läbi Barnauli, kuhu saab Moskva kaudu nii rongi kui lennukiga. Lennukis on probleemiks muidugi pagasi kaal, aga variant on olemas ja ei ole väga kallis, hinnavahe rongiga on kusjuures suhteliselt väike. Rong sõidab Moskvast Barnauli suurusjärk 58 tundi, kolm ööd ja kaks päeva, seega rongimatk on korralik. Barnaulist piirkonda on omakorda mõnisada kilomeetrit, mis tuleb läbida liinibussi või mingi tellitud marsa/parsaga. Teoorias saab Biiskisse, mis asub umbes poole tee peal, ka kohaliku rongiga, iseasi kas see jupsimine on vaeva väärt. Viimase teadaoleva info kohaselt on tellitud mikroka hind Barnaul-Artõbaš-Barnaul liinil suurusjärk 40000 rubla, mis kaheksaliikmelise grupi kohta pole palju.

Marsruut
Marsruudi aluseks on esialgu üks vene matkagrupi marsruut 2014. aastast, pikkus suurusjärk 15 päeva ja kilometraaš 220 kanti:
http://www.tourism.ru/phtml/users/get_report.php?784

Tegemist on kaunikesti kobeda ja pika marsruudiga, mis läbib praktiliselt kogu ala. Algus põhjast, Artõbašist esialgse mikroka sissesõiduga mööda metsaveoteed, lõpp Elektromonari asulas piirkonna lääneosas. Marsruut on huvitav just seetõttu, et esiteks näeb sellega ära märkimisväärse osa piirkonnast, teiseks on seal praktiliselt kõik ööbimised võimalik teha metsapiiril ja kolmandaks väldib see metsas paksus lumes sumpamisi, asendades need ahelike traaversitega. Kogu marsruudi kohta on olemas gps rada huvipunktidega ja korralikud kaardid, seega hea alus oma matka planeerimiseks.

Üldine loogika
Peale läheks nagu ikka traditsioonilise suusamatka vormis, st. ühe talvetelgiga Zima, grupi suurus ideaalis 8 inimest, mis on piisavalt suur et oma jõududega hakkama saada ning samas pole nii suur et läheks liigseks pidurdamiseks ja telgis kitsaks. Kuna sealkandis võib visata korralikku külma, siis kaasa tuleb kindlasti ka telgiahi. Kuna metsa ja puid on, siis ei tohiks ahju küttematerjaliga suuremaid probleeme tekkida. Muu varustus on ka traditsiooniline talvematka oma, suusad-värgid :) Sööki tuleb 15 päeva peale näkku arvestuslikult 11-12 kg. Koti kaal meestel jääb tõenäoliselt keskmiselt 30 kg kanti. Kuna suusamatkal saab vahelduva eduga vedada ka kelku, et oma koormat kergendada, siis suure tõenäosusega tuleb kaasa mingi kogus salvokaid. Kui palju täpselt, seda peab veel nuputama. Uuralites oli neist kasu küll.

Motivatsiooni ka
Motivatsioonivideoid samast piirkonnast, videotes seiklevad Altai rahvusülikooli turismiklubi liikmed. Huvitav on sealt vaadata venelaste laskumistehnikat, neile meeldib laskuda nii, et kaks suusakeppi on koos ühel küljel:

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 206
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Suusamatk Põhja-Altaisse

Postitus Postitas Hendrik » 11 Sept 2018, 13:59

Piirkonna skeem, pärit siit:
http://hibara-txt.ru/vs25/index_altay_1.html

Pilt

Skeemilt on üldine ahelike ja tippude-kurude paiknemine paremini näha, kurude nimed on lingitud lehel. Kurukategooriate kohta on vastuolulist infot, osades kohtades on ühed, teistes teised. Matka praeguse plaani järgi siseneks kaardi ülaosas nähtava Artõbaši asula juurest mikrokaga mööda Iogatši jõge kuni Utšali jõe suudmeni, sinnamaani saab väidetavalt autoga (aga ainult hommikul, peale lõunat hakkavad metsaveoautod vastu tulema ja kehva mööda sõita). Väljumine Elektromonaris, skeemil vasakul üleval.

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 206
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Suusamatk Põhja-Altaisse

Postitus Postitas Hendrik » 09 Okt 2018, 12:24

Venelaste tourism.ru leht on hingusele läinud, domeeni eest maksmata vist. Aga alusmatka kirjeldus on leitav ka siit: http://beketov.ru/travel/2014/altai/

Vahepealseid arenguid muud pole kui aeglane aga järjekindel grupeerumine. Kui sellega ühele poole saab, siis hakkan otsast uuesti logistikat vaatama. Praegune plaan on teha minekuots rongiga, tagasi lennukiga kui võimalik, sest see aitab veidi aega kokku hoida ja lennupilet on mingi ime läbi umbes samas hinnaklassis rongipiletiga. Ainus küsimus on pagas, ehk kuidas täpselt suuskadega saab. Teoorias peaks olema paar suuski hinna sees, aga praktika osa peab uurima veel, imedemaal ei käi need asjad alati käsikäes.

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 206
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Suusamatk Põhja-Altaisse

Postitus Postitas Hendrik » 06 Dets 2018, 16:15

Grupp grupeeritud, nüüd siis logistika. Aja-auk kuhu oma avantüüri mahutame on 15. veebruar kuni 10. märts. Minek on 15. pealelõunal (R) Tallinnast rongiga, 16.02 ehk l aupäeva hommikul Moskvas. Moskvast läheb rong edasi L õhtul, Barnaulis teisipäeva hommikul. Sealt mikroka peale, pealelõunaks piirkonnas. Ja järgmine hommik saab mäkke, viimane ots on mõnikümmend kilomeetrit metsateid. Esimene matkapäev siis 20. veebruar. Tagasi tulekul 7. märtsi õhtul võiks transavana meid peale korjata, 8-ndal Barnauli ja 9. hommikul läheb lennuk. 9. õhtul Piiterist bussi peale, 10-ndal tagasi Eestis.

Logistika skeem on praegu umbes selline koos praeguste hindadega (rongipiletite hinnad võivad veidi muutuda, sõltub kas saab läbi rzd.ru osta):
Tallinn - Moskva rong: platskaart 5066 rbl / kupee 5946 rbl
Moskva - Barnaul rong: platskaart 4588 rbl
Barnaul - mäed - Barnaul mikrokas: 40000 - 50000 rbl grupp (vaja täpsustada, palju praegu tahetakse)
Barnaul - Moskva - Piiter lennuk (Ural Airlines) 11409 rbl
Piiter - Tallinn/Tartu buss 25-35 €
metrood jms pisiraha 10 €

Tallinn-Moskva ja Moskva-Barnaul rongid istuvad väga hästi kokku selles mõttes, et Tallinna rong peatub Moskvas Leningradi vaksalis ja Barnauli rong läheb Kaasani vaksalist, mis on sellest kohe üle tee.

Veidi segadust põhjustas meile asjaolul, et Tallinn-Moskva rongi pileteid saab vaadata kuni 90 päeva ette, st kalender rzd.ru lehel laseb neid päevi valida, aga näitab et piletid on välja müüdud. Tegelikult ei ole midagi välja müüdud, õigesti näitab ta seisu ja osta laseb ainult 60 päeva ette rahvusvahelistel liinidel. Vene siseliinidel saab osta 90 päeva ette. Segadust ei kergendanud ka goraili kassa, kus vist ei taibatud seda vähetähtsat asjaolu mainida ja laiutati käsi, et välja müüdud jah.

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 206
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Suusamatk Põhja-Altaisse

Postitus Postitas Hendrik » 17 Dets 2018, 12:24

Läheb matkaks, peamised piletid ehk liinid Moskva-Barnaul ja Barnaul-Moskva-Piiter said ostetud, maksid kokku 209 € nägu ehk logistika raha igati graafikus (kogusumma transale on plaanitud kuni 400 €). Kui saab ka Tallinn-Moskva ostetud, oleme omadega mäel, need piletid avanevad kuskil selle nädala lõpupoole. Kohapealset transa pakub meile Juri firmast Altai Touristic, kes sõidutab meid vahvasti ringi oma mikrobussiga. Eeldatav maksumus 40-45000 rutsi.

Järgmiseks siis varustuse orgunn, katsun seda ka veidi aegamööda valgustada. Varustusest on hetkel juhtunud niipalju, et osad grupi liikmed varustasid end uute suuskadega Alpina Discovery, leiti need lehelt skigo.lt.

Kasutaja avatar
Nohik
Guru
Guru
Postitusi: 1518
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Suusamatk Põhja-Altaisse

Postitus Postitas Nohik » 17 Dets 2018, 13:40

Kivi kotti ja sulalund...
___________________________________________
partisan

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 206
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Suusamatk Põhja-Altaisse

Postitus Postitas Hendrik » 23 Dets 2018, 22:41

Nohik kirjutas:
17 Dets 2018, 13:40
Kivi kotti ja sulalund...
Tänan!

Varustusest - telk

Kuna logistikaga asjad liiguvad, siis veidi varustusest. Kaasa tuleb vana hea Zima telk (välja näeb selline), mis on ühekordne 10-nurkne täispõhjaga talvetelk, kuivkaal 5kg. Lahedalt saab seal ahju kütmisega koos magada 7-8kesi, aga vajadusel on topitud ka 12 inimest + ahi. Püstitatakse keskse "emapuu" ja suusakeppide abil. Emapuu saab parema puudumisel teha samuti suusakeppidest, kaks (või 2x2) keppi otsapidi ja nööriga kokku siduda. Kõige lihtsam on panna kepid läbi üksteise randmerihma nii et mõlemad pooled toetuvad teise randmerihmale ja siis kokku siduda. Telk on valget värvi, et sees oleks valgem, väga tüütu on istuda kehva ilmaga telgis kus on pime nagu koopas. Ukse vastasküljes olev sektsioon on oranzh, et telk päris lumega ühte ei sulaks. Ühekordsusel on omad head ja halvad, hea on see et on lihtne ja kerge, miinuseks aga asjaolu et sisse võib hakata kogunema härmatis. Kui ahju kütta, saab härmatisest lahti, aga siis võib jälle juhtuda et hakkab seda-teist tilkuma kuna katus pole veekindel. Mitte veelkindel jälle laseb veeauru välja kui ahju kütta, nii et võta siis kinni, kas on hea või halb. Ajab asja ära, võiks vist öelda.

Tekkis mõte selleks matkaks telki ka veidi ratsida, õmbleks sissepoole igasse nurka lindist varustuse-aasa, kuhu saab riputada pealambi, prillid või muud nodi, samuti saab sellest emapuuni tõmmata pesunööre. Lisaks võiks uksele teha lihtsamaks sulgemiseks kummilindist aasa. Originaalis on zima uks ümmargune, keskelt nööriga kokku tõmmatav, aga nööri peale tuleb teha sõlm et uks öösel tuulega lahti ei tuleks. See pusimine on veidi tüütu, lihtsam oleks uksele ühte serva õmmelda paraja läbimõõduga kummilint, mida saab ümber kokku tõmmatud uksesuu venitada.

Lisaks võib enne matka vaadata üle telgi nurkades olevad kummid, millega käib "mütsike" suusakepi otsa ja harutada nööridest välja üleliigsed sõlmed, mida sinna kipub kogunema lugematu hulk.

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 206
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Suusamatk Põhja-Altaisse

Postitus Postitas Hendrik » 25 Dets 2018, 14:47

Varustusest - ahi

Ahi täidab talvisel suusamatkal mitmeid ülesandeid: annab sooja, annab teatud meelekindluse juhuks kui ilmaprognoos lubab troopilisi miinustemperatuure, pakub õhtust ja öist meelelahutust ning hoolitseb et kott liiga kerge ei oleks. Kuna matkal erinevalt campimisest on põhitegevus laagri liigutamine ühest kohast teise, siis seab see ka ahjule teatud piirangud. Ahi ei tohiks olla liiga suur, liiga raske ja hea oleks kui ei ole liiga keeruline kokku panna (st. võiks olla lollikindel). Talviseks suusamatkaks tasuks vaadata ahju, mille kaal jääb koos korstnaga 5kg piiresse. Sellest raskem on juba vaevaline kaasa vedada. Igasugu kämpimise ahjud kipuvad olema enamasti liiga rasked et nendega pikemat matka teha. Kõige kergem on muidugi ahju üldse mitte võtta, aga siis peab olema plaan mida teha kui on suur külm, mingi avarii vms, kus oleks vaja sooja/kuiva kohta.

Ahju disaine on erinevaid, on kandilisi kokku keevitatud/needitud kaste, kandilisi lahtivõetavaid, silindri kujulisi (samuti lahtivõetavaid variante), lüpsiku kujulisi (nagu kroonu telgiahjud) jne. Mõnel ahjul on kaks ust, mõnel auk ahju laes kust keedupott sisse pista, igasugu grillreste jne. Ahju korsten võib käia juppideks ning jupid omakorda võiks mahtuda ruumi kokkuhoiu mõttes ahju sisse. Võib teha korsna ka õhukesest plekist, mida annab rulli keerata, pakkimiseks ühtepidi, kasutamiseks teistpidi torusse. Materjali osas on enamasti kas tavaline must plekk, roostevaba plekk või titaan. Väljamaal toodetakse ka tsingitud plekist, aga neil peaks väidetavalt tsingi enne hästi tuulduvas kohas maha põletama kui ei taha end telgis ära gaasitada. Titaan on kõige kergem, aga kallis.

Meil tuleb kaasa titaanist ahi (välja näeb selline) kaaluga tiba alla 1.5 kg. Kastikujuline, käib lahti, korsten käib rulli. Hea kerge ja paraja suurusega. Kokkupanek ise on lihtne, kõige suurem jublamine on varraste läbiajamine põhja ja lae aukudest ning korstna kokkurullimine. Kuna sisuliselt on tegemist kuue kandilise plekitüki, nelja keermelati ja mõne mutriga, on ahju remont ja osade vahetamine väga lihtne. Kui mõni mutter kaotsi läheb, saab neid asendada lihtsalt keermelati ümber traati kerides. Üks hea omadus sellel ahjul on stabiilsed jalad, nii mõnelgi ahjul mida aja jooksul kasutada saand on jalgade osa kõige kipakam. Mida tal ei ole on topeltpõhi, st tuhakamber. Ahju põhja eluea ja parema tõmbe huvides on seda aga lihtne ise meisterdada kas mõnest plekitükist või jäigast traatvõrgust.

Kuna nii väike ahi põleb suhteliselt kiiresti, siis on pideva sooja soovil vaja öiseks ajaks organiseerida ahjuvalve. Enamasti on ahjuvalve kord üks tund, kaheksakesi matkal täidab see kenasti terve öö. Ahjuvalvuri ülesandeks on kütta ahju, kuivatada asju ja vaadata et telk või magajad põlema ei läheks. Samuti saab sel ajal kirjutada matkapäevikut, ennast arstida või tegeleda muu meelepärasega.

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 206
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Suusamatk Põhja-Altaisse

Postitus Postitas Hendrik » 28 Dets 2018, 15:39

Varustusest - kokanaat

Lõkkevõrk on sihuke tore asi, millega puutuvad kokku vist küll ainult talvel matkajad. Selle eesmärgiks on hoida lõke mõistlikul kõrgusel ilma et peaks kaevama lõkkeauku maapinnani või uudistama lõket ennast kõrgelt ja kaugelt. Kui lumi on paks, kaob ta muidu sügavale ära ja maani auku ei viitsi keegi kaevata. Võrgu suurus peaks olema selline paras, 60x80 cm näiteks on juba päris asine. Hea oleks kui kokku keerates on pikkus selline et mahub näiteks lebomati sisse, sedasi on teda hea transportida. Materjaliks on enamasti mingi peenema silmaga traatvõrk, millest on riputamise tarbeks servadest (võib ka diagonaalis risti, saab tugevam) trossid läbi aetud. Riputatakse sellisele mõnusale istumiskõrgusele, et lõke jääks umbes põlvekõrgusele. Ise istud lumme kaevatud "pingil" nagu miška.

Kuna võrk põleb suhteliselt kiirelt läbi, siis saab sellega teha ehk 1-2 pikemat matka. Uuralites oli meil uus võrk, selle seisukord vajab ülevaatamist, võibolla vaja uus teha.

Lõkketross on paraja jämedusega terastross (enamasti 2-3mm), mis pingutatakse lõkke kohale ja millele riputatakse supipotid, märjad sokid ja muud meelepärast. Tross ise ei pea väga pikk olema, paar meetrit, puudeni pikendada saab suvalise nööriga. Lõkketrossiga käivad kaasas ka konksud, mille külge pott riputada. Konksudel võiks olla mitu "naga", et saaks kõrgust regullida. Need keeratakse jäigast traadist, samuti 2-3mm jämedune piisab, sõltuvalt pottide suurusest. Veel üks illustratiivne pildike.

Lõkketross peaks olemas olema, tuleb üles otsida. Selle eluiga on enamasti väga pikk.

Priimused võiks alati kaasas olla varuvariandina kui puid ei leia või on vaja koleda ilmaga telgis passida. Räige purgaa ei soodusta väga lõkkematerjali otsimist ja lõkke tegemist. Mis priimused, see on maitse asi, aga isiklikult eelistaks talvel alati bensiinikat, kuna bensiin põleb iga ilmaga ja seda on palju lihtsam hankida ning kaasa vedada kui gaasi. Kütusekulu osas tuleb talvel alati arvestada võimaliku lume sulatamisega, mis pikendab keeduaega jämedalt 2x.

Meil tuleb kaasa kaks Primus Omnifueli, nendega siiamaani käidud ja on asja kenasti ära ajanud. Kui palju bensiini, seda peab veel mõtlema, aga tundub et 5L kanku oleks juba hea tagavara, arvestades et tavaolukorras peaks saama pea kõigil kordadel teha süüa lõkkel.

Vasta

Mine “Matka planeerimine”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist